Giacomo Puccini "La Rondine" MET ooperi suvelavastus Coca-Cola Plazas.

Giacomo Puccini

LA RONDINE ehk PÄÄSUKE

Libreto ja tekst : A.M: Willner, Heins Reichert ja Giuseppe Adami

Maailma esiettekanne : Monte Carlo  27.03.1917

Salvestatud The MET Live in HD sarjas 10. jaanuaril 2009.a. New York Metropolitan Operas . 2002 a. lavastus.

25. juunil kell 20.00  Forum Cinema suveooperiprogrammis Tallinnas Coca- Cola Plazas.

Dirigent Marco Armiliato

Lavastaja Nicolas Joel

Lavakujundaja Ezio Frigerio

Kostüümikunstnik Franca Squarciapino

Valguskunstnik Duane Schuler

Osatäitjad pildil sellises järjekorras:
Lisette Oropesa -Lisette
Marius Brenciu -Prunier
Roberto Alagna -Ruggero

Angela Gheorghiu -Magda

Samuel Ramey Rambaldo

Väga kaunis muusika, pehmetämbriline, joovastav, helisev! Seda muusikat võiks kinnisilmi kuulata algusest lõpuni. 100 % Puccini, tuletas meelde "Boheemi" algust.   Järgneval videol Angela Gheorghiu ja Marius Brenciu

Sisu aga kerglasem: jõuka pankuri kaunis armuke Magda armub ning alustab noore kena Ruggeroga uut elu. Ruggero soovib Magdaga abielluda, kuid nende idüll lõpeb  enneaegselt, kuna naist kummitab hirm, et tema kirju minevik rikub mehe tuleviku, ta pöördub tagasi oma pankuri juurde ja jätab pisarates Ruggero maha. Rohkem pisaraid ooperis ei ole.

Sisututvustuse läbi lugenud, leidsime sõbrannaga, et õnneliku lõpuga ooper: keegi ei sure, peategelased Ruggero ja Magda lähevad  lahku enne, kui kirg neis lahtub, Magda pöördub tagasi oma rikka ja vana armukese juurde ning küllap ka Ruggero leiab endale sobiliku naise.

Ooperit vaadates, painas mind algusest peale tunne, et vaatan operetti: rõõmus ja helge, muusika vaheldus retsitatiividega, hoogne ja liikuv lavastus, efektsed kostüümid, hea maitse piiril balansseriv tantsunumber, piisavalt koomikat. 

Vaatamist väärt on ooperi Art Deco lavakujundus ja kostüümid, tunduvalt julgem ja efektsem kui "Savoy ballis" Estonias. Ooperi tegevuspaik MET Opera lavastuses on 1920. aasta Pariis. 

Guugeldades sain teada, et 1913.aastal viibis Puccini Viinis seoses oma ooperi „Tütarlaps kuldsest läänest“ etendustega . Viini Carli teater soovis heliloojalt tellida saksakeelset operetti, milles muusikanumbrid vahelduksid dialoogidega ja mis meenutaks Straussi „Roosikavaleri, aga oleks  rõõmsam ja meelelahutus-likum. Lubatud tasu oli vürstlik: 300 000 krooni.

Puccini  kõhkles ja teatas, et operett ei  tule tema puhul kõne allagi, ent lasi end veenda ja asus kirjutama  lüürilist ooperit. Originaallibreto pärines Alfred Maria Willnerilt, kes oli libretist ka  Franz Lehari operettidele „Krahv Luxemburg“ ja „Mustlase armastus“.

Ooperi kirjutamist alustas Puccini 1914 aastale. I maailmasõja puhkemise järel katkestas ta töö, jätkates otsustas  kirjutada ooperi itaaliakeelsena. Kui ooper 1917.aastal lõpuks valmis, nimetas Puccini kirjastaja Tito Ricordi seda kehvakeseks  Lehariks ning keeldus partituuri ostmast.

Esiettekanne toimus Monte Carlo ooperimajas 27.03.1917. Puccini ise oli oma ooperiga väga rahul öeldes, et lüüriline komöödia on tema valik ooperi ja opereti vahel ning ta kirjutas selle vastandiks I maailmasõja süngetele aegadele. Ooper esietenduse menu oli võimas, kuid järgmistel aastakümnetel esitati seda võrdlemisi harva.

Armastajaid kehastab endine ooperimaailma unistuste paar: Angela Gheorghiu ja Roberto Alagna. Nad abiellusid 1996.aastal, 2009.a. algul kui ooper MET Operas salvestati, olid  veel abielus, aasta lõpuks aga juba  lahutatud. Ebakõla abikaasade vahel laval välja ei paistnud, vastupidi, õrnutsemine oli nii ehtne ja üheski teises ooperilavastuses pole ma näinud, et  laval nii palju suudeldakse.  Angela Gheorghiu pidi MET-is laulma ka Carmenit, kuid pärast lahutust jättis  proovid ja keeldus mängimast, kuna don Josed laulis tema endine abikaasa Roberto Alagna. Nii saigi Carmeni osa lätlanna Elina Garanca, minu arvates väga  vaimustav Carmen. Järgmisel hooajal tuleb MET-is lavale uus Carmeni lavastus, kus kõrvuti Alagna ja Garancaga teevad peaosades rolli ka Anita Rachvelishvili  ja Lätist (jälle!) pärit Aleksandrs Antonenko.  

Roberto Alagnat guugeldades leidsin, et ta on enimtasustatud tenor maailmas ja igasugu kollase ajakirjanduse teavet ujus välja. Koguni see, et keegi pahatahtlik avaldas Twitteris käesoleva aasta juunis teate, et Roberto Alagna on surnud, see teade tunnistati küll kiiresti valeks, kuid austajannade armeee aeti ärevusse.

Sel suvel näeb Forum Cinema Tallinnas suveooperi programmi raames kuut ooperilavastust, järgmine ehk kolmas juba 9. juulil Giuseppe Verdi "Othello" .

Lähen täna õhtul kuulama Andrea Bocellit Tallinna Lauluväljakule. Järgneval videol laulab kuulus tenor koos Angela Gheorghiuga kuulsal Rooma Colosseumi kontserdil 2009.a. veel kuulsamat Verdi aariat: