Hea tuju raamat.

"Hea tuju raamat 40+.

Lood tervise, ilu ja suhete hoidmisest."

Aune Past

Kirjastus Hea Lugu 2014

247 lehekülge.

Kui Mae oma blogis

http://maemaailm.blogspot.com/2015/01/naasmine-argipaeva.html

 sellest raamatust kirjutas, mõistsin, et olles autori eakaaslane, olen just vanuse järgi õige naine raamatut hindama.

Kuna raamatukogus raamatut uue aasta algul veel ei olnud, pidin selle ostma. Tavaliselt ma sedasorti raamatuid ei osta. See „sedasorti“ ei ole mõeldud halvustavalt. Ma lihtsalt enam ei osta elulugusid, eneseabiõpikuid, tervise, ilu ja suhete päästmise raamatuid. Hea tuju raamatule oli mul kohe päästeplaan olemas. Loen läbi ja saadan oma armsale Saaremaa sõbrannale, kes loeb läbi ja annab siis omakorda edasi. Laseme raamatul rändama minna!

Aga raamatu lugemine muudkui venis ja venis, nüüd lõpuks eile jõudsingi  üle lehtede libisedes viimasele lehele.  

Pole lihtsalt minu raamat.

Mulle meeldis  raamatu juhtmõte, mille autor sõnastas nii:„ Ma olen seda meelt, et ole kohal oma elus. Ära muretse selle pärast, mis oli eile, ära muretse selle pärast, mis saab homme". Vananemise juures on kõige raskem see mõtlemine homsele, võtad näiteks 20 aastat tagasi -mis kõik veel ees seisis; võtad 20 aastat edasi- mida näed. Tuleb meelde, mida Turgenev oma luuletuses kirjutas:  Aga hoia, et sa ei vaata ettepoole, vaene vanake!“ Ivan Turgvene. "Senilia".

Olen lugenud Aune Pasti „Printsi poole teel“, see meeldis mulle. Ootasin ka uuest raamatust pigem ilukirjanduslikku või psühholoogilist lähenemist. Aga raamat on siiski pigem käsiraamat nagu tutvustuseski kirjas: „ Hea tuju raamat 40+“ pakub äratundmisrõõmu ja kasulikke nõuandeid vanusega seotud murede lahendamiseks, tehes seda tujuküllasel ja optimistlikul moel.“ Autor ise on öelnud: "See raamat läheb tagasi paarikümne aasta taha, kus ma hakkasin koguma erinevaid teadmisi. Ma hakkasin üles kirjutama, et tegin seda ja kas sellest on kasu ning need märkmed said siia raamatusse“

Kui millegagi  võrrelda, siis on raamat nagu  ladusas keeles kirjutatud mahukas   naisteajakiri, kus on tervise, ilu, raha, toitumise, võimlemise, interneti, kasvatuse jne.jne. rubriigid, sekka portreelugu toredast hakkajast naisest, kes 60 künnisel võttis 30 kilo alla ja hakkas tegelema peotantsuga. Lisaks väga head pildid, korralikult lavastatud, nagu „Kroonikas“.

Ma tean, ma loen juuksuri juures naisteajakirju.

Ja kui veel võrrelda, siis see on nagu vananemise õpik võhikutele „anti-aging for dummies“

Tegelikult ei taha ma olla irooniline, sest raamatukaupluste edetabelid näitavad, et raamatul on suur ostjas(austajas)kond ning kindlasti on see paljudele vajalik raamat.

Aga kui sul ei ole kaalu- ja terviseprobleeme, siis sul ei ole  sellest raamatust palju lugeda. Suhete hoidmisest raamatus tegelikult ei räägitagi, kui mitte arvestada, et suhted kerkivad uuele tasemele Uus-Guinea eksootilisel matkal. Ei tea, kas see aitab neid, kes just suhete hoidmist raamatust otsivad. Aga õpetust võib saada viimasest peatükist“Ma olen tänulik“, kus autor sõnastab olulise tahud oma elus ja see on minu lemmikpeatükk raamatus.

Mind huvitab vananemine pigem psühholoogilises ja filosoofilises mõttes. Selles plaanis meeldis mulle Fritz Riemanni „Vananemise kunst“.

Ilukirjanduses on mu lemmik  Erica Jongi „Hirm viiekümnenda eluaasta ees. Keskea memuaarid“.  Lugesin selle läbi kohe kui ilmus ja mulle tundus, et enne 50 on seda raamatu lugeda vara, pigem enne 60. 

Otsisin eile õhtul  raamatu riiulilt üles, sirvisin ja juba 13. lehel avastasin lõigu, mille olin leheserval ära märkinud (isiklikes raamatutes luban endal  märkmeid teha) :

„Mis toimus minuga mu elu teisel poole? Ma sain tagasi oma mina ja see mina meeldis mulle. Ma sain tagasi selle huumori, jõulisuse ja tasakaalukuse, mis mul oli olnud lapsepõlves. Aga ma sain selle tagasi kasumige. Seda võib nimetada meelerahuks. Seda võib nimetada tarkuseks. Ma teadsin, mis on oluline ja mis mitte. Armastus oli oluline. Silmapilkne orgasm ei ole.“

Nii ericajongoilik! Kihvt naine! Kavatsen selle raamatu uuesti läbi lugeda!

Ja noortele naistele teadmiseks, see tarkus tuleb ja  meelerahu saabub.

Siia tekkis soov üles riputada üks oma lemmiklaul:

Nüüd lasen hea tuju raamatul rändama minna. Võib-olla läheb mul endal mõne aasta möödudes  seda raamatut vaja.  Aga pole hullu, uusimad õpetused  saab internetis guugeldades  kätte ja eks elu jooksul on neid teadmisi kogunenud ka. Ise loodan, et keegi kirjutab kunagi üdini ausa raamatu vananemisest, näiteks nagu „Vananemise võlu ja vaev“.