Riina Kangur "Minu Nizza"

Riina Kangur

„Minu Nizza. Paradiis käeulatuses.“

Petrone Print 2015

240 lehekülge

Olen lugenud väheseid raamatuid Minu –sarjast. Lugemiseks võtan raamatu ette geograafilistel kaalutlustel- milline koht maailmas parasjagu huvi pakub. Selles mõttes loetud raamat palju ei pakkunud, kuid üllatas meeldivalt. Hästi ja vaimukalt kirjutatud, kohati eneseirooniline. Autori terava silma ees ei jää ükski Prantsusmaa elu probleemne tahk varjatuks ning bürokraatia saab tundliku meele ja sulega autorilt tõsiselt nahutada.

Väga avameelne raamat. Kohati isegi liiga avameelne, aga küllap olid autori lapsed sellega päri, mis nende elust raamatusse raiuti.

Stiilinäide lk. 10 sissejuhatusest „See pole sugugi niimoodi, et „kuhu ma n ü ü d  kolida võiksin? Seal ma olen juba elanud, seal ka, ja seal… Kuhu siis nüüd minna?“. See otsus ei tule sugugi kergelt (nagu mõned, võib-olla ,arvavad), sest 50aastaselt kuskil teises maailmanurgas oma elu alustada - see on hullumeelsuse temp. Aga mul pole valikut.“

Juba selline sissejuhatus on intrigeeriv ja kutsub lugema. Kes meist, ka 60+ , ei ihkaks vahest ära. Aga vähemalt minul on alati rohkem põhjusi jääda ja ära-minekuks pole teisi põhjusi kui ... päike ja soojus.

Tutvusin internetis  autori eelmiste raamatutega. Neid ma lugenud ei ole, lähiajal plaanis lugeda ei ole ka.