Alexandre Jardin "Üks päev".

Alexandre Jardin

„Ainult üks kord“

Prantsuse keelest tõlkinud Kaja Riesen

Eesti Raamat 2015

Nüüdisromaan

151 lehekülge

  

Kehvavõitu armastusromaan. Olen Nüüdisromaani sarjast leidnud head lugemist, mida selle raamatu kohta kahjuks öelda ei saa.

Tutvustusest: Kolm tundi enne abiellumist New Yorgis silmitseb César oma tulevase naise nooremat õde ning mõistab, et hoopis Hannah on see naine, kellega ta tahaks end kogu eluks siduda.  Ta ütleb Hannah’le: “Kuna meie armastus ei ole võimalik, tahaksin, et me armatseksime… ainult üks kord. Et poleks vaja kahetseda. Vali ise õige hetk. Ma jään ootama.”

Viisteist aastat hiljem kohtuvad tundelisusele selja pööranud Hannah ning lesestunud César kolm nädalat enne Hannah’ pulmi ühe Québeci järve ääres. Kas naine valib mõistusabielu või võidavad mälestused? Kas saab veel armastust loota, kui ollakse lakanud sellesse uskumast?

Peategelaste ja stiili tutvustuseks lõigud raamatust:

Peategelane Hannah  lk. 12- „Suured tundepuhangud tundusid talle lapsikuna, ennastunustavad rahuldushetked üürikesena. Kuidas võivad nii paljud näitsikud söösta laastavatesse, tormilistesse suhetesse? Säärane roosa lollus ajas teda meeleheitele. Tark Hannah teadis nüüd, et päikseline algus kuulutab tihtipeale tumedaid käänakuid , ja truude naiste tasuks on reetmine. Milleks klammerduda virvatulukesena  peibutavate rumalate lootuste külge? Aeg söövitab need nagu hape. Isa poolt prantslannast Quebecist pärit noore naise südamest olid ideaalid kadunud, ent kibestumine polnud siiski päris maad võtnud. Ta oli lihtsalt latti allapoole lasknud. Näitsikuid unistama panev ihuliste naudingute ülistamise aeg oli möödas.“

Cesar,  kelle filosoofia võis kokku võtta sõnadega ma armastan, järelikult olen olemas, lk. 39

Hannah sõbranna Kiki lk.34  „Quebeci lühikesel ,pingelisel suvel nautisid peo-kaaslastest sõbrannad ühist suurt armastust veespordi vastu. Kuid Kikil oli veel teinegi kirg: suur himu meeste järele ja mängimine juhuarmukestega, kes talle uskumatuid naudinguid pakkusid. Ülivaba Kiki tavatses valikute tegemise oma elus juhuse hooleks jätta. Südameasjus ei tundnud ta endal mingisugust vastutust. Samas Kiki vajas tiivustavaid hingevärinaid ning tahtis ,et armuakti, isegi brutaalset, kaunistaks meeldiv viisakus ning oma osa etendaksid  ka peenemad tunded.“

Tegevus toimub Kanadas ühe Québeci provintsi  järve ääres, mis tõesti kaunis koht, guugeldasin.

Romantilise armastuse kulminatsiooni kohaks on  Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornides 11.09.2001. Romantilist armastust raamatust siiski palju ei leia, pigem on see selline ihulise armastuse lugu, mida Kiki stiilis on püütud kaunistada  viisakuse ja peenemate tunnetega. Mulle igatahes ei meeldinud, lugesin 151 lehekülge läbi imestades, kas see siis ongi prantsuse tänapäevane armastusromaan ja kohati kaheldes, järsku on Barbara Cartlandi paroodia. See viimane võrdlus ei pruugi õige olla, sest pole Cartlandi lugenud.

Võib-olla pakub  „Ainult üks päev“  originaalis siiski rohkem kui seda, mis eestikeelse lugejani jõuab.

Raamatu lõpus tänuavaldustes loen, et autor tänab oma järveäärseid sõpru, kes olid teejuhatajateks Quebeci keele tundmaõppimise juures; kellelt peoõhtu lõpus vabameelseid ja lõbusaid (mina neid ei kohanud) väljendeid näppas ja sõpra, kes luges selle romaani Quebeci dialektis dialooge, lisades siia-sinna autentsusekübemeid. Võib-olla on  romaani parim osa tõlkes kaduma läinud.

Laulab Robert Charlebois, Kanada laulja, Hannah'-le meeldib: