5. juuli 2016

Gillian Flynn "Lõikepind"

Gillian Flynnilt olen lugenud  „Paha paik“ . Gillian Flynn "Paha paik".
„Lõikepind“ on väga põnev raamat, põnevam kui viimane krimka, mida  lugesin.
Tõenäoliselt põnevikuks raamat kvalifitseeerubki.

Eraldi tahaks kiita suurepärast tõlget, Anne Kahki tõlkest saab aimu kui mitmekesine ja väljendusrikas on eesti keel.
Stiilinäide on täiesti suvaline, aga silma jäi ta siit ühe eestikeelse sõna pärast, millele ma vastet ei leidnud.
Lk. 81 „Mu pleekinudsinine auto, linnusitaga üle külvatud, nahkistmed kindla peale tulikuumad, ei meelitanud sisse istuma, ja nii ma otsustasin veidi linnas ringi lonkida. Möödusin peatänava linnulihapoest, kaup tuleb sinna otse Arkansase tapatandrilt. Lehk pani mu sõõrmed lainetama. Tosin või enam künitud kana rippusid ahvatlevalt vaateaknal, üksikud valged suled all aknalaual.“  

Soovitan kõigile põnevike sõpradele.
Tutvustusest: Varsti pärast lühiajalist viibimist psühhoneuroloogiahaiglas seisab reporter Camille Preakeril ees raske ülesanne: ta peab naasma oma väikesesse sünnilinna ja kirjutama artiklisarja kahe varateismelise tüdruku mõrvast. Juba aastaid pole Camille praktiliselt suhelnud oma neurootilise raskemeelse emaga ja poolõega, keda ta vaevalt üldse tunneb – kauni kolmeteistkümneaastasega, kes on terve linna otsekui ära teinud. Nüüd, tagasi oma vanas magamistoas perekonna viktoriaanlikus häärberis, hakkab Camille samastuma noorte ohvritega ja seda pisut liiga intensiivselt. Isiklikest deemonitest vaevatuna peab ta harutama lahti oma mineviku psühholoogilised valusõlmed. Ainult nii saab ta täita oma ülesande ja kirjutada artikli ja seejuures ka ise ellu jääda.

Gillian Flynn
„Lõikepind“
Inglise keelest tõlkinud Anne Kahk.
Varrak 2016
New York Times bestseller.

254 lehekülge

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar