M.J.Arlidge "Uka-uka"

„Uka-uka“ on raamat kergema krimižanri austajatele. Lühikesed peatükid hoogsa tegevusega, mis kulgeb nagu filmis. Tegevuse visuaalsus ei üllata, kui guugeldada autorit. Matthew J.Arlidge, sündinud 1974.a. Londonis, tegutses enne kui ta 2014 a kirjutas esimese kriminaalromaani „Eeny Meeny“, stsenaristina.

„Eeny Meeny“, eesti keelde tõlgitult „Uka-uka“, on esimene raamat detektiiv Helen Grace sarjast. Alates 2014. aastast on raamatuid ilmunud 6, igal aastal kaks.

Helen Grace on midagi hoopis muud kui tema Skandinaavia „kolleegid“ Lisbeth Salander, Saga Noren ja Sarah Lund.

Kui peaksin detektiivide andmebaasi- siis lisaksin sinna Helen Grace- noor, kaunis, üksildane ja raske lapsepõlvega, iseärasus on sadomassohistlikud kalduvused.

Pärast seda kui Helen Grace paljastab raamatus politseijuhi korruptsiooni, saab temast raamatu lõpus komissar, vaatamata sellele, et meeskonnatöö ei ole minu arvates Heleni tugevaim külg. Ta on pigem usaldamatu ja üksiküritaja, kellel tekib armusuhe kolleegiga.

Raamatu tegevuskoht Southampton on sadamalinn Inglismaal Hampshire'i krahvkonnas La Manche'i ääres Southampton Wateri kaldal. 10. aprillil 1912 algas Southamptonist Titanicu esmareis.

Mälestusmärk Southamptonis Titanicu meeskonnale, valdav osa meeskonnast oli pärit Southamptonist.

Raamatu kuritegu on brutaalne ja psühholoogiliselt vähe põhjendatud. Miks saab ühest raske lapsepõlve tagajärjel politseinik ja teisest kurjategija, kes mõtleb välja midagi sellist: röövitakse ja vangistatakse korraga kaks ohvrit, kes pannakse seejärel kohutava valiku ette: tapa või saa tapetud. Kas sa pigem sured või lähed hulluks?

Toimetaja töö jätab soovida- nimed on kohati sassis. Kui see juba mitmendat korda ette tuli, märkisin üles. Lk.46 on Marki tütrest Elsiest saanud Amy. Lk. 118 on Jake järsku Peter. Tähelepanelikule lugejale, kes soovib jälgi ajada, ei jää need pisiasjad märkamata.

Mina eelistan intellektuaalsemat kriminaalromaani, mitte kerget meelelahutust. Hindan skandinaavia kriminaalromaani, alustasin just 600. leheküljelise Valeuri „Seitsmenda lapsega“.  Krimiseriaale ma tavaliselt ei vaata,  erandiks on praegu „Fargo“ ja „Langus“, mida siiski vaatan, kui suudan parajasti loetava raamatu käest panna.

M.J. Arlidge

„Uka-uka“

Tõlkinud Karin Suursalu

Kirjastus Sinisukk  2017

351 lehekülge