Loetud janähtud novembris 2019

Loetud:

Ruth Ware

Luku taga

Helios kirjastus 2019

Eesti keelde tõlkinud Pilleke  Laarmann

Andrus Kivirähk

         Sinine sarvedega loom.

Kirjastus EKSA 2019

     Meeldis väga, ilusas eesti keeles kirjutatud raamatut eesti inimestest.

Annika Widholm 

 Pööritus

Eesti Raamat

Sari Mirabilia 2019

Rootsi keelest tõlkinud Mari Jesmin.

Uue Mirabilia sarja  edetabelis paigutaksin viimasele kohale, sest psühholoogiline thriller pole päris minu raamat. Aga siiski põnev lugeda, kui mõned, nimetaksin targutused, välja arvata. Lühidalt võtaksin kokku nii, et mälu võib ebamugavad asjad unustada ning see unustamine toob kaasa Probleemid. Mis tegelikult juhtu , arvad enam-vähem alguses ära-

 Maria Adolfsson

 Tormihoiatus

Tõlkinud Kadi-Riin Haasma

Ühinenud ajakirjad 2019

Kriminaalinsepktor Karen Elken Hornby, kes isikliku elu valusate mälestuste eest põgeneb Doggerlandi saarele. Peategelase iseloomustamiseks võib kahe raamatu (Tormihoiatus ja  Eksisamm)  põhjal võib öelda, et satub alati eluohtlikku olukorda.

Vaimustava kohaga seotud krimka- Doggerland! Karen tuletas meelde, et mõttes on mõlkunud populaarsete kriminaalinspektorite –komissaride, uurijate tabeli koostamine. Aega pole ja siis küsin endalt- milleks.

Sophie Hannah

Lähedus, mis teeb valu

Ersen 2018

Tõlkinud Raili Puskar

Esimene Sophie Hannah raamat, mida lugesin ja ei meeldinud,

Aga võtsin kohe ka järgmise ja see oli päris lahe lugeda.

Sophie Hannah

Kuidas pidada vimma

Varrak 2019

Tõlkinud Faina Laksberg

Jussi Adler –Olsen

Niiditõmbaja

Q osakonna 6. raamat

Taani keelest tõlkinud Aive Lauriste

Kirjastus Pegasus

Taani menukam krimiautor. Igati korralik lugemine.

László Krasznahorkai

Saatana tango

Ungari keelest Siiri Kolka.

Allikaäärne 2019

Painav- nii ma oskaksin iseloomustada seda raamatut. Aru ei saagi kus  ja millisel ajal tegevus toimub.

Ei olnud palju päevi kui ma suutsin seda raamatut edasi lugeda. Aga tõeline lugemiselamus.

Lugeda tasub ka  Andrei Ivanovi järelsõna , on raamatut kergem mõista.

Stiilinäide algusest:   „ Ühel oktoobrilõpupäeva hommikul, veidi enne seda, kui armutult pikkade sügisvihmade esimesed piisad asula lääneservas soolasele, pragunenud maapinnale langesid (et haisev mudameri seejärel kuni päris esimeste külmade saabumiseni põlluteed läbimatuks ja sega ka linna läbipääsmatuks muudaks) ärkas Futaki selle peale, et kuulis kellahelinat.

Viimaselt peatüki (Ring sulgub) viimaselt lehelt  (lk. 264)

Seesama Futaki kuuleb jälle kellakuminat  „Ta vaatas kurva l pilgul halvaendelist taevast, rändtirtsudest rüüstatud suve ärapõlenud jäänuseid, ning nägi ühtäkki ühel ja samal akaatsiaoksal möödumas kevadet, suve , sügist ja talve, ta oleks justkui tundnud, et aja tervik mängib igaviku liikumatus keras narri, lõigates saatanliku kavalusega otse üle kaose küngaste, ning kõrgusesse pürgides manab illusiooni  hullumeelsusest kui hädavajadusest….. ja nägi ennast hälli ja kirstu puuristil, kuidas ta piineldes hetkeks võpatab, et kalgilt kaikuv kohtuotsus ta lõpuks- ilma auastmete ja teenetemärkideta- alasti kistult surnupesijate kätele ulataks, usinate nahanülgijate pilke alla, kus ta siis halastamatult peab nägema inimasjade mõõtu, ilma et ükski rada teda tagasi tooks, sest selleks ajaks on talle juba selge, et on segatud sellisesse sohimängu, mis on juba ammu ette maha mängitud ja mille lõpus jäetakse ta ilma ka viimasest relvast- lootusest, et korda leiab ta veel kodutee.“

Tutvustusest: Ungari kirjaniku László Krasznahorkai esimese ja seni kuulsaima romaani „Saatana tango“ tegevus leiab aset Kesk-Doonau mahajäetud külamaastikul. Lugejale avaneb siin apokalüptiline pilt inimese vaimsest äraostetavusest ja allakäigust maailmas, millel puudub moraalne selgroog ja nägemus oma tulevikust. Igat lõppu ollakse aga valmis aktsepteerima kui lunastust. Pikad läbipõimitud laused moodustavad justkui läbi teose kulgeva tantsu, mis kutsub lõpule jõudes lugejat seda uuesti alustama. Autorit on pärjatud hulgaliste kirjandusauhindadega, sh nimetati ta 2015. aastal rahvusvahelise Man Bookeri preemia laureaadiks. Teose järgi on valminud Béla Tarri samanimeline film.

Ei ütle ma ära ühestki võimalusest lugeda Ungari kirjanikku raamatuuid.

„Pal tänava poisid“ on lapsepõlve painavaim raamat. Ungari kirjanik Sandor Marai on üks mu lemmikkirjanikest, kelle raamatuid kodus riiulis kenasti reas.  Marai’ga tutvumist sobib alustada raamatuga „Küünlad põlevad lõpuni…“

Teatris käisin novembris Peterburis.

Maria teatris vaatasin ooperit „Pajatsid“ ja Mihhaili teatris oli „Aida“esietendus.

Peterburis ooperis käiku kavatsen kindlasti korrata.

Estonia kontserdisaalis kuulasin rahvusooper Estonia ooperi kontsertetendust .
Erich Wolfgang Korngold
"Surnud linn"
Maailma esietendus 4.detsembril 1920 üheaegselt nii Hamburgi Riigiooperis kui ka Kölni Ooperis.
Laulsid Mati Turi; Olga MykYtenko; Rauno Elp; Helen Lokuta; Juuli Lill, Reigo Tamm; Mehis tiits ja Modestas Sedlevicius.
Olen ammu tahtnud seda ooperit näha, nüüd siis kontsertettekandes ära kuulatud. Peab uurima, kus Euroopa ooperiteatris seda mängitakse.