Berliinis 11-13 mai 2015. II Gemäldegalerie.

Muuseumitest külastasin seekord Kulturfoorumis asuvat maaligaleriid , mis eelmisel Berliinis käigul vahele jäi.

Nagu alati, valisin välja kolm teost, mis meelde jätan. Kõik niikuinii ei jää.

1      

Sebastiano del Piombo  „Bildnis ener jungen Römerin“(„Noore roomlanna portree“)

See noor naine lihtsalt vaatas ja kõnetas mind kui maalist möödusin. 

Meeldis pildi kompositsioon:  vaade aknast ja suures plaanis noor kaunis  avala pilguga naine -ühtaegu kutsuv ja tõrjuv ja kui kaunid käed.

Peter Brueghel  „Die niederländischen Sprichwörter „(„Hollandi vanasõnad“). Väidetavalt sellel pildi koos 100 vanasõna. Leidsin ka kümne jagu audiogiidi abiga üles.

3.    Lucas Cranach  „Die jungbrunnen“, tõlgin „Igavese nooruse allikas“?. Vasakult tulevad allikale igivanad naised, mõnda tassitakse süles ja aidatakse vette. Pärast kümblemist igavese nooruse allikas väljuvad paremalt noored veetlevad neiud. 

Muinasjuttudest tuttav motiiv, kahjuks pole keegi veel seda allikat üles leidnud.

Peatun veel Rembrandt van Rijns maalil „ Susanna und die beiden Alten“ („Susanna ja vanemad“).

Selle maaliga on seotud kaks väikest krimilugu.

Susanna motiiv on pärit Vanast testamendist ja seda on maalinud mitmed kunstnikud.

Kaunis noor naine Susanna on abielus rikka mehega, kelle majas olid sagedaseks külaliseks kaks juudi vanemat, kes Susannasse armusid. Vanad mehed jälgisid Susannat kui see aias alasti vanni tahtis võtta ning nõudsid naiselt andumist ähvardades muidu tema mehele teada anda, et Susanna rikkus aias abielu noore mehega. Susanna keeldus ja hakkas karjuma. Oma naha päästmiseks karjusid ka vanad mehed  ja teenijannad tulid kohale. Susanna vahistati ja vanad nõudsid, et kohut mõistetakse Moosese seaduse järgi. Moosese seaduse järgi pidi abielurikkuja naise kividega surnuks loopima Susanna mõistetakse abielu rikkumises süüdi. Kui kohtuotsust täide hakatakse viima, saab noormees, kelle nimi on Taaniel jumalikku inspiratsiooni ja küsis tunnistajatelt , millise puu all abielurikkumine toime pandi. Üks vanem ütles, et palsamipuu all, teine, et tamme all. Susanna vabastati ja valelikud tunnistajad hukati. Moosese seadus ütleb: „Ja kohtumõistjad peavad hästi järele uurima, ja vaata, kui tunnistaja on valetunnistaja, kui ta on valet kaevanud oma venna peale, siis peate temale nõnda tegema, kuidas tema mõtles oma vennale teha, sest ta peab kõik kurja enese seest välja rookima.”

Täpsemini http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/gallery/rembrandt69.php

See oli siis üks väike krimilugu ja piibellik kohturomaan.

Teine krimilugu peitub taieses eneses.

Gemäldegaleries on üleval näitus Rembrandti maali „Susanna und die beide Alten" („Susanna ja vanemad“) saamisloost  ja ülemaalimistest.

Rembrandt maalis pildi 1635- 1647, tegi pildist mitu variatsiooni ja muutis seda koos oma õpilastega. Uuemad uuringud, mis Berliinis läbi viidi näitasid , et maali on muudetud veel 18. sajandil. Selleni jõuti uurides värviosakesi pildil ning dokumentatsiooni. Seda kõike, maali erinevate variantide reprodukstioone ja Rembrandti õpilaste joonistusi saab näitusel näha .

Preisi Gemäldegalerie ostis maali 1883.a. briti kunstnikult ja kunstikogujalt sir Joshua Reynoldsilt. Arvatakse, et maali muutis just tema.

Alloleval pildil on näha, roheline ala on pärit sir Joshua Reynoldsi pintsli alt. Näiteks pani ta taevasse ähvardava äikesepilve, eemaldas pildilt kaks teenijannat, kes algupärasel pildil olid, muutis puid.

Aga Rembrandt on Rembrandt,  avastatu teeb pildi veel huvitavamaks.

Kes teab, mis teaduse uusimaid saavutusi kasutades ja dokumentatsiooni uurides vanade meistrite töödes veel võib välja tulla.