Hiina
Rahvusliku Pekingi Ooperiteatri etendus
„Yangide
naiskindralid“
Nordea kontserdimajas 28. mail 2015
Ida muusika festivali Orient
raames.
Ei
hakka siin osatäitjaid, lavastajaid ja teisi tegelasi kavast ümber trükkima.
See oleks liiga suur töö ning niikuinii ei jääks nimed meelde, et kunagi hiljem
äratundmisrõõmus õhata.
Pekingi
ooperikunsti traditsioonidel põhinev etenduse tegevus toimub varajases ajaloos
Põhja –Hiinat valitsenud Songi dünastia (960-1279) ajal. Süzee aluseks on
ajaloolised legendid imperaator Renzongile lojaalse Yangide suguvõsa
lesestunud naistest, kes asuvad lahinguväljal oma hukkunud meeste asemel ise võitlusse vaenlastega. Kuigi arvatakse, et need legendid on suuremas osas
väljamõeldised, on neis esinevatest tegelaskujudest paljud siiski ajalooliselt
eksisteerinud.
Ajalooline
Pekingi ooper on Hiina traditsiooniline ooper, mis erineb täielikult
läänemaailma klassikalisest ooperist. See on süntees laulmisest, näitlemisest, akrobaatikast,
dialoogidest, värvikatest kostüümidest ja sümboolse tähendusega
näomaalingutest.
Olin
võlutud algusest lõpuni!
Muinasjutuliselt
värvikad kostüümid, laval liuglevad miniatuursed
hiinlannad, kulmud nagu nooled taevasse sihitud. Suurepärased tantsud, sõjastseenid lavastatud tantsudena. Niivõrd täpsed,
sujuvad ja kaunid liigutused ja vahepeal peaaegu tsirkuse efekt, kui noor
sõdalane lendab saltosid tehes üle lava.
Kõne dialoogides ja laulmine tundub esialgu võõrastav, kuid väga
huvitav.
Ma ei
vaadanud Pekingi ooperit esmakordselt.
Oli selline võimalus kunagi 13 aastat tagasi Hiina reisil Pekingis. Hiina reisile
järgnes mu küllalt pikk Hiina periood, kui tegin ja sõin hiina toite, jõin
hiina teed, kuulasin kaasaostetud hiina muusikat ja lugesin raamatuid Hiinast.
Meelde tuli praegu üks:
|
Peaaegu
oleksin hakanud lugema ka järgmist raamatut, aga enne lõppes mu Hiina periood.
|
Etenduses
laulis üht naispeaosa Li Shengsu, keda kava kohaselt peetakse Aasias samaväärseks lauljaks kui
Monserrat Caballe või Kiri Te Kanawa läänemaailmas.
Siin laulunäide
Li Shengsu’lt.
Oli suurepärane ja uhke tunne, et kauge kõrgkultuur koju kätte tuleb ja ei peagi selleks Pekingisse sõitma. Tänud Ida muusikafestivali korraldajatele!
Öösel
ei andnud värvide mäng mulle asu ja nägin unes värvilist Hiina ooperit Estonia teatris.
Ärgates mõtlesin, et oli kaunis ja huvitav, aga päevakajaliselt jätkates: igal õhtul Estonias sellist ooperit ei tahaks
kuulata, vaid ikka seda, mis minu kultuurile omane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar