Praha Rahvusteater-Narodno Divadlo. Nii suurepärast pilti minu reisi ajal jõe poolt ei saanud, sest teatrihoone jõepoolne külg oli tellingutes.
„Z mrtvého domu“.
„Z
mrtvého domu“ eesti keeles ehk „Surnute majast" on tšehhi helilooja Leoš Janáčeki (1854-1928)
viimane ooper. Kokku kirjutas helilooja üheksa ooperit, minu teada Eestis
neid lavastatud ei ole.
Ooperi
„Z mrtvého domu“ kirjutas tšehhi muusika 20 sajandi klassik 74 aastaselt. Peale
ooperite kirjutas ta veel hulgaliselt kammermuusikat, vokaal ja orkestri-teoseid.
Libretode
aluseks kasutas Janáček kirjandusteoseid.
„Z mrtvého domu“ põhineb F. Dostojevski jutustusel
„Märkmed surnud majast“. Ooperi „Katja Kabanova
aluseks on A. Ostrovski „Äike“. Ooper „Makropulose juhtum” on kirjutatud Karel
Čapeki samanimelise näidendi järgi.
Dostojevski
„Märkmed surnud majast„ on jutustus Siberi vanglate jubedustest XIX s. 50-ndail aastail. Teos on suuresti autobiograafiline
sest Dostojevski kirjeldab isiklikke elamusi
ja sunnitööliste lugusid sunnitööl Omskis, kus ta viibis neli aastat. Ka ooperis ei ole üht läbivat lugu, vangid jutustavad oma lugu. Nende seas on nii kiremõrvareid kui ka
poliitvange.
Oli vapustav ooperielamus!
Esiteks
ei ole ma Janáčeki muusikat varem kuulnud, kui ehk mõni kord Klassikaraadios,
see on äärmiselt jõuline ja ilmekas.
Teiseks
lavastus. Lavastaja rõhutab lisaks vangide erinevatele lugudele vanglas
suletud õhkkonnas elava meeste kogukonna pingeid. Palju on homoseksuaalsust ja
jõhkralt mõjuvaid stseene. See lavastus ei ole konservatiivsele vaatajale.
Kolmandaks
koreograafia: I vaatuses vangide kohmakas tants, kes üritavad naisi kehastada.
II vaatuses Jana Vrana tants, kes kehastab haiget
Akulkat. Seda ei ole võimalik kirjeldada ja piltidega edasi anda, seda peab
nägema: katkine tants.
Neljandaks lavakujundus: I vaatuses vangla räpane, sünge ruum, murtud jalgadega kontsertklaver keset lava. II vaatuse tegelased frakkides, üks klaver laval ,teine lakke tõmmatud. Teise vaatuse tegevuse toimub haige Akulka unes.
Riputasin
siia teatri kodulehelt leitud pildid. Selleks, et sellest etendusest pikemalt kirjutada,
peaksin enne veel Dostojevski „Märkmed surnud majast“ läbi lugema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar