"Eemal hullutavast ilmakärast" kinos.

„Eemal hullutavast ilmakärast“

Far From the Madding Crowd (2015)

Lavastaja: Thomas Vinterberg

Stsenarist David Nicholls, põhineb Thomas Hardy samanimelisel romaanil.

Operaator Charlotte Bruus Christensen

Helilooja Craig Armstrong.

Osatäitjad:

Carey Mulligan

Michael Sheen

Tom Sturridge,

Matthias Schoenaerts,

Juno Temple

Thomas Hardy romaani  „Eemal hullutavast ilmakärast“ ekraniseering.

Vaatamata sellele, et ma eesti keeles ilmunud raamatut lugenud ei ole, teadsin ette, et“D’Urberville’ide Tess” autorilt võib oodata kaunist armastuslugu.

Stsenaariumi kirjutas David Nicholls. Tema "Üks päev“ loetud, „Meie“ ootab lugemist.

Raamatu tutvustuses öeldakse: Inglise kirjaniku Thomas Hardy (1840-1928) loomingu paremiku moodustavad nn Wessexi-romaanid, mille taustaks on tema sünnikoht Dorset Lõuna-Inglismaal ning mille hulka kuulub ka kirjaniku kõige helgem romaan “Eemal hullutavast ilmakärast”.

See on lugu kaunist ja südikast, kuid põikpäisest ja tujukast Bathsheba Everdene’ist ja kolmest olulisest mehest tema elus. Teoses kirjeldatud pealtnäha idüllilises maakohas pole puudu täitumatutest unistustest, murtud tõotustest ja hingelisest vägivallast.

Lugeja ees avaneb kogu Victoria-aegse Lõuna-Inglismaa elu selle tavade, uskumuste, ebausu, ennustamiste ja valentinipäeva kaartidele tähtsuse omistamisega, mida Thomas Hardy on kirjeldanud humoorikalt ja leebe irooniaga.“

Märkasin, et Apollo e-raamatute müügi edetabelis on „Eemal hullutavast linnakärast“ üsna eesotsas ja paberraamat läbi müüdud. Küllap tänu filmile.

Ise vist enam lugema ei hakka.

Aga film on kaunis armastuslugu ja vaatamist väärt. Puhkas silm ja puhkas hing. Väga head näitlejad ja muljetavaldav Lõuna-Inglismaa loodus taustaks noore ja isepäise kaunitari abikaasa valikutele. Ega Bathseba teisiti saanukski valida kui ta valis. Alguses andis järele kirele, teine kord mõtles turvalisele majanduslikule kindlusele ja lõpuks järgis oma südame valikut. Ja millised näitlejad, ühelgi naisel ei oleks seda valikut kergem olnud teha. Ning kellele ei meeldiks kaadrid kihutavast hobusest koos noore kauni naisega, juuksed tuules lehvimas. Selliseid kaadreid oli kohe palju.

Kuna Th. Hardy raamatut ei ole lugenud, ei oska hinnata, kas film järgis raamatut, aga arvata võib. Tundus üsna ajastutruu. Kinosaalist kostus turtsatusi, kui Gabriel Oak Bathsebale abieluettepanekut tehes nimetas kohe oma lammaste ja aakrite arvu.  Victoria ajastule Inglismaal nii omane. Viktoriaanlikule ajale  iseloomulik, tänapäeva noorel naisel raske mõista.

Väärib vaatamist, pisar tuleb ka silma, pärast vaatamist on helge ja rahulik tunne. Kripeldama midagi ei jää, nagu tänapäeva filmide juures, sest see kõik toimus ju nii ammu.

Mõned  stseenid: