16. juuli 2015

Epp Annus "Sina, Matilda".


Epp Annus.

„Sina, Matilda“

Kirjastus Tuum 2007

158 lehekülge






Ausalt öeldes oli mul esialgu soov pooleli jätta, aga lugesin edasi, sest tahtsin teada, kes siis Matilda on, kui peategelane on Teresa.
Kohustusliku 50 lehekülje järel poolelijätmise soovi enam ei olnud.
Hea muinasjutt õhtuseks lugemiseks.

Raamat on  väga heas eesti keeles, väga mõnus lugeda, tekst väljapeetult tundeline.   Tõsi küll, kaunitari ja koletise kirjavahetus justkui läks üldisest voost välja.

Aga midagi enamat kui muinasjutt see jutustus minu jaoks ei olnud. Tekstis oli hästi palju küsimärke ja vähe vastuseid. Tööelus ütlen, et retoorilisi küsimusi ei tohi esitada, kui ei suuda neile vastust anda. 
Tutvustuses on öeldud: romaan tõstatab mitmeid psühholoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Küsimuse all on armastuse olemus ja selle kadumine, armastatu muutumine, ükskõiksus, saatus ja inimese ülesanded elus.  
Aga vastuste puudumine võis olla ka mu oma süü. Ma ei mallanud sellele raamatule pikemalt mõelda ja vastuseid  otsida, nii kui lõpetasin, lõin uue raamatu lahti.

Stiilinäide lk. 155 „Lill, tulipunane lill. Ma mäletan seda tunnet, kuidas ta kiskus ära mu õielehte. Kui valus see on, kui valus on ilma jääda ühest õielehest teise järel, üks, kaks, kolm, neli. Kui piinav on üksindus, kui hingemattev on lossitiiva tühjus. Kui hirmus on tunda, kuidas armastatu aeglaselt,  pääsmatult sinust kaugeneb, kui ta ei leia sind enam üles, kuni sinu väljasirutus jääb mõistmata, kuni ta ei märka enam sinu ilu, sinu janu, sinu tulipunast kutset. Ja siis ei jää enam muud kui kuivamise, juba ette ära kõdunemise piin, kuivav pruun tungib aeglaselt edasi, leht, mille pungumisest ja kasvamisest oli nii mõõtmatut rõõmu, kärbub pikkamööda, leht langeb lehe järel, iga langemine on surm, sinu surm. Sa sured nii mitu korda, et viimase kroonlehe langedes pole sinu elust enam midagi järel. „

Nii pikk lause. Ma armastan lühikesi lauseid, võib-olla sellepärast, et lühikesse lausesse oskan paremini kirjavahemärke pannaJ.


Raamatu magusa tundelisusega sobib  Celine Dioni laul multikast „Kaunitar ja koletis“.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar