Epp
Annus.
„Sina,
Matilda“
Kirjastus
Tuum 2007
158
lehekülge
Ausalt
öeldes oli mul esialgu soov pooleli jätta, aga lugesin edasi, sest tahtsin
teada, kes siis Matilda on, kui peategelane on Teresa.
Kohustusliku
50 lehekülje järel poolelijätmise soovi enam ei olnud.
Hea
muinasjutt õhtuseks lugemiseks.
Raamat
on väga heas eesti keeles, väga mõnus
lugeda, tekst väljapeetult tundeline. Tõsi küll, kaunitari ja koletise kirjavahetus justkui
läks üldisest voost välja.
Aga
midagi enamat kui muinasjutt see jutustus minu jaoks ei olnud. Tekstis oli
hästi palju küsimärke ja vähe vastuseid.
Tööelus ütlen, et retoorilisi küsimusi ei tohi esitada, kui ei suuda neile
vastust anda.
Tutvustuses on öeldud: romaan tõstatab mitmeid psühholoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Küsimuse all on armastuse olemus ja selle kadumine, armastatu muutumine, ükskõiksus, saatus ja inimese ülesanded elus.
Aga vastuste puudumine võis olla ka mu oma süü. Ma ei mallanud sellele
raamatule pikemalt mõelda ja vastuseid
otsida, nii kui lõpetasin, lõin uue raamatu lahti.
Stiilinäide
lk. 155 „Lill, tulipunane lill. Ma
mäletan seda tunnet, kuidas ta kiskus ära mu õielehte. Kui valus see on, kui
valus on ilma jääda ühest õielehest teise järel, üks, kaks, kolm, neli. Kui
piinav on üksindus, kui hingemattev on lossitiiva tühjus. Kui hirmus on tunda,
kuidas armastatu aeglaselt, pääsmatult
sinust kaugeneb, kui ta ei leia sind enam üles, kuni sinu väljasirutus jääb
mõistmata, kuni ta ei märka enam sinu ilu, sinu janu, sinu tulipunast kutset.
Ja siis ei jää enam muud kui kuivamise, juba ette ära kõdunemise piin, kuivav
pruun tungib aeglaselt edasi, leht, mille pungumisest ja kasvamisest oli nii
mõõtmatut rõõmu, kärbub pikkamööda, leht langeb lehe järel, iga langemine on
surm, sinu surm. Sa sured nii mitu korda, et viimase kroonlehe langedes pole
sinu elust enam midagi järel. „
Nii
pikk lause. Ma armastan lühikesi lauseid, võib-olla sellepärast, et lühikesse
lausesse oskan paremini kirjavahemärke pannaJ.
Raamatu
magusa tundelisusega sobib Celine Dioni
laul multikast „Kaunitar ja koletis“.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar