"Arvo Pärt- isegi kui ma kõik kaotan" kinos.

«Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan »

Dokumentaalfilm

2015

Režissöör Dorian Supin

Stsenaarium  Dorian Supin

Produtsent  Reet Sokmann

Operaator  Dorian Supin

Pärast filmi sõitsin autoga 45 minutit koju, mitte linnas vaid maanteel metsade vahel. Peaaegu samasugune tee kui filmis eksponeeriti. Saatjaks A. Pärdi muusika, Klassikaraadio ülekanne Pärdi päevade avakontserdilt Noblesseri valukojast.

Oli imepärane tunne. Oli just nii nagu filmis Arvo Pärt ütles, et kui oled kogenud midagi ilusat, tahad sellega veel mõtetes olla, ei taha sellest lahti lasta  ja ei taha, et miski tuleks segama.  Filmis oli koht, n.ö. film filmis- lõppes Arvo Pärdi teose ettekanne- dirigent kummardas ja lahkus –vaikus; koor lahkus-vaikus ja alles minutite möödudes vallandus aplaus. Hoida kaunist hetke, mitte lahti lasta.

Oli ilus õhtu, vaatamata paduvihmale.

Film oli hea, nii head ei osanud oodatagi. Arvasin nägevat tavalist dokumentaal-filmi: loomingust, eluloost, perest jne. Ikka ja jälle suudab filmikunst mind üllatada. Film oli kokku pandud erinevatest kildudest. Arvo Pärdi koduse arhiivi fotodest, videotest ja Arvo Pärdi keskuse materjalidest. Kandvaks teljeks Arvo Pärdi vestlus Immo Mihkelsoniga  helilooja vanu töövihikuid lehitsedes. Ühest noodi-vihikust on pärit ka ilus fraas, mis filmile nime andis :"Ja kui ma kõik kaotaks“. „Kas see tähendab, et sellel kõigel ei ole üldse mingit väärtust? Ka väärtus on hoopis mujal?“ arutles helilooja.

Film tutvustas suurt heliloojat väga inimlikust aspektist, pere keskel lastelastega, armastatud abikaasaga,ikka heatujuline ja avala naeratusega.

Maailma enim mängitud elav klassik on sügavalt vaimne ja religioone inimene, teda kuulata ning temaga kaasa mõelda on nauding.

Helilooja tuletas meelde vajadust vaadata rohkem enda sisse. Ütles, et kõige tundlikum on hing, järgmine hääl. Muusika on minu sõber, ta on kui hästi haritud põld.

Kes kord Arvo Pärdi muusika võrku on langenud, see sealt enam välja ei saa ja ei tahagi.

Kõikide aegade Eesti parimaks klassikaplaadiks valitud „Tabula rasa“ plaadilt valisin kuulamiseks osa „Ludus“- see kannaks meid kui tähtedevahelisse ruumi ja millist rahu see tekitab.

Pärdile pühendatud kuju Rakvere keskväljakul „Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas“.  Avamisel ütles Rakvere linnapea Andres Jaadla: Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on tegu monumendiga unistustesse uskumisele. "Samas on see kuju Rakvere linnarahva tänuavaldus Arvo Pärdile selle eest, et olles täna maailmainimene, on ta jäänud oma südames tänaseni selleks siiraks väikeseks Rakvere poisiks, kes siin Turuplatsi künklikul munakivisel sillutisel jalgrattal ümber posti tiirutas ning enda südames oma unistust kandis - unistust saada heliloojaks".