John Cranko ballett "Onegin" Estonias.

Onegin

John Cranko ballett Aleksandr Puškini ainetel

Koreograaf-lavastaja: John Cranko (Stuttgardi Ballett)

Pjotr Tšaikovski muusika, arranžeerija Kurt-Heinz Stolze (Saksamaa)

Maailmaesietendus 13. aprill 1965, Stuttgardi Ballett

Esietendus Rahvusooperis Estonia 19. märtsil 2015

Dirigent: Vello Pähn

Lavale seadnud Jane Bourne (Inglismaa)

Kunstnik: Thomas Mika (Saksamaa)

Valguskunstnik: Steen Bjarke  (Taani)

Kunstniku assistent: Diana Eckmann (Saksamaa)

Osades:

Denis Klimuk-jevgeni Onegin

Tatjana-Alena Shkatula

Lenski-Jonathan Hanks

Olga-Nanae Maruyama

Vürst Gremin- Anatoli Arhangelski

Tutvustusest:

John Cranko „Oneginil“ on 20. sajandi teise poole balletiajaloos oluline koht – see on üks vähestest täispikkadest balleti uudisteostest, mis tol perioodil loodud. John Cranko puutus Aleksander Puškini „Jevgeni Oneginiga“ kokku 1952. aastal, mil ta lõi koreograafia Tšaikovski samanimelisele ooperile. Tantsuversioon Puškini värss-romaanist sündis 1965. aastal Stuttgardi Balletile.

Loe veel

Olen näinud ooperit „Jevgeni Onegin“ laval 2 korda, Moskva Suure Teatri ettekandes külalisetendusel Madriidis ja Riia ooperiteatris. Lisaks veel MET Opera ülekannet  kinolinal, Anna Netrebkoga Tatjana osas

Vürst Gremini aaria ooperist „Jevgeni Onegin, laulab Ain Anger:

Kaheldamatult on tegemist ühega  mu  lemmikooperitest, kuid Estonias nähtud ballett ületas ooperielamuse. See oli nii kaunis!

Seejuures ei ole balletil „Onegin“ midagi ühist Tšaikovski ooperi „Jevgeni Onegin“ muusikaga. Balletis kõlab küll Tšaikovski muusika, kuid mitte ooperist. Kurt-Heinz Stolze arranžeeris balleti muusika Tšaikovski muusikakatketest: klaveripalade tsükkel „Aastaajad“, ooper „Tšerevitški“ (1885, eesti keeles tuntud kui „Kuldkingakesed“), avamäng-fantaasia „Romeo ja Julia“ ja sümfooniline poeem „Francesca da Rimini“.

Muusika on pigem kammerlik ja laseb tantsul särada, esile kerkivad juhtmotiivid ja kokkuvõtteks on ikkagi äratuntavalt Tšaikovski.

 Etendus oli tõepoolest väga kaunis, alates juba lavakujundusest ja kostüümidest.

Onegini blogist http://www.opera.ee/arhiiv/21419/  võib lugeda kostüümide kohta:

Kostüümides on kasutatud palju ehedat siidi, siid paneb balletikostüümi laval elama. Kleitides kasutatav siid on spetsiaalselt tantsukleitide jaoks disainitud, see on kahtpidi helklev. Ballistseeni tantsukleitide siid on enne Eestisse jõudmist sõitnud marsruudil Inglismaa-India-Inglismaa. Indiat külastas 220 m materjali selleks, et saada kuldniidiga tikitud! Eestis lihtsalt pole võimsust, et selline hulk materjali tikkida. Ühele ballikleidile läheb 15 m tikitud kangast, kokku on erinevaid kangakihte (tüll, organza, siid) ühes kleidis aga tervelt seitse, ehk 35 m. Ja nendes kleitides tantsitakse balletti! Meeste kostüümideski on kasutatud naturaalseid materjale, puuvillast ja villast kangast. Kokku valmistatakse “Onegini” jaoks 120 kostüümi. Kunstnik teab, mis on ilus, hea, hinnaline ja väärtuslik – see on tal juba viies “Onegin” kujundada.

„Onegin“ on üle pika aja esimene Estonia balletietendus, mida vaatasin. Sellest on kahju, kavatsen vea sel hooajal kõrvaldada. „Estonia“ balleti tase on väga kõrge, jällegi Onegini blogist: "Onegini” on saatnud edu esietendusest alates, tänapäeval on nõudmine selle järele isegi suurem, kui 70. ja 80. aastatel. 50 aastat tagasi loodud teost tuleb esitada muutmata kujul, esitusõigus antakse pärast trupiga tutvumist ja kindlaks tegemist, et sobivad – nii tehnika kui loomu poolest – tantsijad on olemas.

Ma ei tea balletiterminitest  suurt midagi, tõlgin EE abiga (pas de deux (pr ’kahe samm’), klassikalise balleti peaosaliste duett).

Pas de deux’d olid võimsad, eriti Tatjana ja Onegini lõpunumber, tõi pisara  silma.

Väga hea oli ka Gremini ja Tatjana  pas de deux viimases vaatuses, sellest kiirgas armastust, usaldust ja teineteise hoidmist rohkem kui ühegi ooperietenduse vastavast stseenist. Tants võimaldab tundeid ja kirge väljendada paremini kui laul!

Mõtlesin, kas sama elamuse saab ka vaataja, kes ei tea midagi loo aluseks olevast kirjandusteosest. Selle balletietenduse puhul küll, see on nii lihtne, puhas ja aru-saadav lugu ka siis kui „lugeda“ ainult tantsukeelt.

Tasub vaadata kõigil, kes ilule altid. Eriti hästi sobib neile, kes balletti kardavad, samuti esmakohtumiseks balletiga- kaunis muusika, hoogne tegevus, kirglik lugu, suurepärased kostüümid, kaunid noored tantsijad ja lühikesed vaatused kahe vaheajaga.

Võin kinnitada, et video ei suuda etenduse lumma edasi anda  ning Denis Klimuk ja Alena Shkatula Estonias on võluvamad !