Susan Cain "Vaikne jõud"

Susan Cain

"Vaike jõud.

Introverdina maailmas, mis ei lakka rääkimast."

Inglise keelest tõlkinud Tõnu Ülemaantee

Kirjastus Varrak 2015

381 lehekülge.

Olen introvert, kes on terve elu teeselnud ekstraverti. Raamat pakub rõõmsat äratundmist, veendumust, et kuigi maailm on orienteeritud ekstravertidele, on ka introvertidel õigus jääda iseendaks. Ekstravert olla ei ole kohustuslik.

See raamat on introvertide piibel.

Lk. 47 on motoks:

„Juba ühiskond ise on ekstravertsete väärtuste õpetamine ning vaevalt on olnud teist ühiskonda, mis neid niisuguse visadusega jutlustanud oleks. Ükski inimene ei ole saar, aga kuidas küll John Donne piinleks, kui sageli ja millistel põhjustel seda mõtete nii tüütult korrutatakse.“

William Whyte.

Autor kirjutab, et kui lugejal õnnestub tänu sellele raamatule taibata olgu või ühtainsat asja, siis loodetavasti on see tundmus, et sul on õigus olla sina ise. 

Mulle raamat väga meeldis, lugesin selle läbi suure huvi ja süvenemisega, isegi märkused lõpus. Olen lugenud ka Äripäeva raamatut "Introvertne juht", aga äsjane oli parem.

Raamatus on kajastatud erinevaid vaateid. Mitte kõik psühholoogid ei toeta jagamist introvertideks ja ekstravertideks, vaid pakuvad teisi jaotusi. Palju on autorist endast, näiteks võttis ta osa Anthony Robbinsi  koolitusest, see koht oli päris lustakas lugemine. Ka mulle Anthony Robbinsi raamat „Sisemine jõud „ei sobinud. Heas usus kirjutatud eneseabi raamatud ei sobi kõigile ühtmoodi. Raamatus on huvitavaid lugusid intro- ja ekstravertidest, saab paljut teada. Näiteks on täiesti loomulik, et introvert eelistab kirjalikku suhtlust ja väljendusviis rohkem kui suuline. Mulle sobiks kui kohtumenetlus toimuks ainult kirjalikke seisukohti vahetades.

Autorgi õppis juristiks ja töötas selles ametis. Sellest ajast arvab ta nii:

Lk. 249 „Mul kulus peaaegu kümme aastat arusaamiseks, et juura pole kunagi olnud minu isiklik projekt, isegi mitte sinnapoole. Tänasel päeval võin ma kõhklematult öelda, mis seda on: minu abikaasa ja pojad, kirjutamine.“ Autor nimetab end pagulakseks Wall Streeti õigusbüroos.

Vana tõde, tee seda, mis on sulle südamelähedane ja sa õnnestud. Autoril on kolm soovitust isikliku projekti õnnestumiseks.

Lk. 249. „Oma põhiliste isiklike projektide kindlakstegemiseks on minu meelest kolm sammu:

1.        Mõtle sellele,mida sa lapsena teha armastasid.

2.        Pööra tähelepanu tööle, mis on sinu jaoks külgetõmbav.

3.        Mida sa kadestad?“

Leheküljel  24 pakub autor lühikese testi, kui sa pole kindel, kuhu sa introvertsuse-ekstravertsuse skaalal sobitud, saad end hinnata.

Olen pikalt mõelnud sellele, miks ma ei oska õnnestumiste korral suurt  rõõmu tunda, või vähemalt seda nii väljendada, et teisedki aru saaksid kui õnnelik või rõõmus ma olen. Autor kirjutab hüvitisetundlikkusest. Ekstraverdid on hüvitisetundlikumad, kusjuures introverdid pööravad rohkem tähelepanu hoiatusmärkidele. Ekstraverdid kalduvad kogema introvertidest rohkem naudingut ja erutust-emotsioone, mis aktiveeruvad mõne soovitud hüve  tagaajamisel või kättesaamisel. Ekstraverdid leiavad end tihti emotsionaalses seisundis, mida autor nimetab surinaks. Infot edastavad hüvitise võrgustikus neurokemikaal –dopamiin, introvertide hüvitissüsteem reageerib dopamiinile vähem. Autor toob välja surina head ja halvad küljed. Ta võrdleb introverte ja ekstraverte, mitte selleks, et tõestada, ühed on  paremad kui teised, vaid selleks, et näidata, introvert ei ole halvem kui ekstravert. Maailma vajab mõlemaid.

Raamatus kirjeldatakse varjatud ja teeseldud ekstravertsusest. Kuidas on võimalik, et mõned pseudoekstraverdid tõeliste ekstravertide näitajatele nii lähedale jõuavad. Miks käitumislekked neid välja  ei anna? Kui palju on inimene võimeline oma loomuse vastaselt toimima, kas see on silmakirjalikkus?

Tuleb välja, ett need introverdid, kes olid edukalt esinevad ekstravertidena, said kõrgeid punkte ühe joone puhul, mida psühholoogid nimetavad enesejälgimiseks. Enesejälgijad on osavad kohandama oma käitumist sotsiaalse olukorra nõudmistele.

Lk. 244 „Kui tahad teada, kui tugev enesejälgija sa oled, siis siin on mõned küsimused Snyderi enesejälgimise skaalalt:

Kui sa täpselt ei tea, kuidas mingis sotsiaalses olukorras käituda, kas jälgid siis eeskujuks teiste käitumist?

Kas sa küsid filme, raamatuid või muusikat valides sageli oma sõprade nõu?

Kas sa käitud erinevate s olukordades ja seltskondades sageli nii nagu oleksid hoopis teine inimene?

Kas teisi inimesi on sinu arvates kerge jäljendada?

Kas sa suudad teisele silma vaadata ja ausa näoga valetada, kui see toimub õiglasel eesmärgil?

Kas sa petad mõnikord inimesi nii, et oled nendega sõbralik, kuigi tegelikult nad sulle ei meeldi?

Kas sa etendad sõud, et inimestele muljet avaldada või nende meelt lahutada?

Kas sa jätad mõnikord teistele mulje, et koged tegelikkusest sügavamaid emotsioone.

Mida rohkem vastasid „jah“, seda tugevam enesejälgija sa oled.

Kas sinu käitumine väljendab tavaliselt sinu tõelisis sisemisi tundeid, suhtumisi, uskumusi?

Kas sa leiad, et suudad väidelda ainult nende ideede poolt, mida sa usud?

Kas sa keeldud muutmast oma arvamust või toimumisviisi selleks, et teistele meeldida või nende soosingut võita?

Kas sulle ei meeldi improviseerida või mõistatusi lahendada?

Kas sul on raske muuta oma käitumist, et erinevate inimeste ja olukordadega sobituda?

Mida rohkem sa kaldusid teisele küsimuste kompleksile vastama „jah“ seda nõrgem enesejälgija sa oled.

Kas enesejälgimine on teisisõnu silmakirjalikkus?

Autori sõnutsi vajavad introverdid, eriti need, kes kohandades end maailmaga teesklevad ekstraverte, toibumisnišsi.

Raamatu lisadeks on lugeja teejuht; lugemissoovitus; introverdid kirjanduses; veel mõtlemist lugejale; nõuandeid introvertse lapse vanematele ja nõuandeid haridustöötajatele.

Lk. 301 Põhiline on armastus, seltsivus ei ole kohustuslik. Pea kalliks oma kõige lähedasemat ja armsamat. Tööta koos kolleegidega, kes sulle meeldivad ja keda sa austad. Otsi uusi tutvusi nendega, kes võiksid langeda eelmainitud kategooriatesse või kelle seltskonda sa lihtsalt naudid. Ja ära muretse ülejäänud inimestega suhtlemise pärast. Suhted teevad kõiki õnnelikuks, sealhulgas ka introverte, aga mõtle pigem kvaliteedile kui kvantiteedile.

Selge see,et inimesed ei jagune mustvalgelt ainult ekstravertideks ja introvertideks,

on väga palju halle varjundeid . "Vaikne jõud" on raamat neile,  kes end vahest maailmas võõrana tunnevad.