Christa Wolf "Mis jääb. August"

Christa Wolf

„Mis jääb.

August.“

Kaks jutustust.

Saksa keelest tõlkinud Tiiu Relve.

„Loomingu Raamatukogu“ 2015 nr. 17-18

85 lehekülge.

Huvitava saatesõna raamatukesele kunagise Saksa DV esikirjaniku Christa Wolfi elust on kirjutanud tõlkija Tiiu Relve. Tõlge on märkimisväärselt hea.

Mulle oli kirjanik meelde jäänud kunagi ajakirjast „Noorus“ loetud katkendist romaanist „Lõhestatud taevas“.

Loetud kaks jutustust on pärit erinevatest ajaloo etappidest.

„Mis jääb“ on autobiograafiline jutustus 1970. aastate Ida-Saksamaa pealinnast Berliinist. Autor  kirjeldab  oma tundeid ja mõtteid jälitatava ja jälgitavana. Tajutav on kirjutaja hirm, äng ja raskemeelsus on selle jutustuse tunnussõnad. Kriitiliseks olukord kirjaniku jaoks siiski ei muutunud, sest nagu saatesõnas kirjas, oli Christa  Wolf Ida-Saksamaa esikirjanik ja ametlik ning aktsepteeritav dissident, keda siiski hoiti raamides. Jutustuse avaldas autor pärast Berliini müüri langemist ning seda, et ta nii kaua vaikis, pandi kirjanikule pahaks. Suurest kirjandustülist Christa Wolfi üle saab lugeda saatesõnast.

Minu lemmik on jutustus „August“, üks kauneimaid lugusid, mida viimasel ajal lugenud. Olevik ja minevik põimuvad peategelase jutustuses, lugeja saab aimu lihtsameelse Augusti elust lastekodus pärast II maailmasõda,  armastusest, abielust, elust lesena ja tööst bussijuhina. Jutustusest õhkub leebet soojust ja mõistmist, mida vaid küps elutarkus suudab. Jutustus valmis 1929.a. sündinud autoril 2011 aastal, pool aastat enne oma surma, ja kinkis selle oma abikaasale nende 60.pulma-aastapäevaks.

Lk. 77 „Ikka veel pole ta võimeline sõnadesse panema mida ta tunneb. Ta tunneb otsekui tänulikkust selle eest, et tema elus on olnud midagi, mida ta õnneks nimetaks, kui ta seda väljendada oskaks.“ Kaunis!