Paula
Hawkins
„Tüdruk
rongis“
Tõlkinud
Evi Eiche
Helios
kirjastus 2015
317
lehekülge.
Vt. http://www.tydrukrongis.ee/ Seal ka
näidispeatükk.
Tõeline
kriminaalne põnevik. Raamat allutab lugeja endale ja temast on raske ka
uneajaks eemale tõmbuda. Lugesin läbi kahe õhtuga.
Üksikud
elemendid tuletasid meelde Agathe
Christie „Paddington 16.50“, S. J. Watsoni „Ei. Tohi. Magama. Jääda“ ja Seicho Matsumoto „Mäng sõiduplaaniga“ , aga ainult üksikud
elemendid, kokkuvõttes ikka harukordselt stiilipuhas ja uudne psühholoogiliste kriminaalromaanide reas, niipalju kui mina neid lugenud olen. Puudub igasugune lisataak, mida vahest krimkadesse sisse kirjutatakse, ei lahendata sotsiaalseid ega ka Londoni rongiühenduse probleeme.
Raamat
on päeviku vormis, mida peavad peategelased kordamööda.
Peategelased:
Rachel-
sõidab iga päev rongiga äärelinnast Eustoni
jaama Londonis.
Lk.12.
„Toetan pea vastu vaguniakent ja vaatan
mööda veerevaid maju nagu liikuva kaameraga võetud kaadreid. Ma näen neid
isemoodi; isegi nende omanikud ei hooma neid ilmselt sellest perspektiivist.
Kaks korda päevas pakutakse mulle pilti teiste ellu, ainult hetkeks. Võõrad
inimesed turvaliselt oma kodus-selles on midagi lohutavat.“
Megan
–elab raudtee ääres asuvas majas koos abikaasaga, noor ja kaunis.
Lk.
25 „Täna rong ei peatu, see rühib
aeglaselt mööda. Kuulen rataste lõginat põimekohtadel, peaaegu tunnen, kuidas
vagunid rapuvad. Ma ei näe reisijate nägusid, tean aga, et nad pendeldavad iga
päev Eustonisse ja tagasi, et seal töölaudade taga istuda, ent ma võin ju
unistada eksootilistest reisidest, seiklustest raudtee lõpus ja kaugemalgi. Mõtteis
sõidan ikka ja jälle Holkhamisse; on veider, et ma sellest ikka veel mõtlen,
sellistel hommikutel, sellise kiindumusega, sellise igatsusega, kuid ma teen
seda. Tuul heina sahistamas, sügav kiltkivikarva taevas luidete kohal, hiirtest
kubisev kokkuvarisemisohus maja, täis küünlaid ja mustust ja muusikat. Praegu
on see mulle nagu unenägu.“
Anna-
Racheli eksabikaasa uus naine.
Lk.
232 „Tõde on see, et ma ei ole kunagi end
Rasheli pärast halvasti tundnud, isegi mitte enne seda, kui sain teada tema
joomisest ja keerulisest isiksusest ja sellest, kuidas ta tegi Tomi elu
õnnetuks. Ta lihtsalt ei olnud minu jaoks reaalne ja nagunii nautisin seda
kõike liiga palju. Olla teine naine on väga erutav, pole mõtet seda eitada: sa
oled see, kellest mees ei saa loobuda, kellega ta reedab oma naist, isegi kui
armastab teda. See näitab kui vastupandamatu sa oled“.
Palju
rohkem ei saagi seletada, sest raamatu teeb põnevaks see, et sa ei tea, mis juhtuma hakkab.
Üks
vähestest raamatutest, mille autor on osanud ka alguse vääriliselt lõpetada. Lõpp
on kiire, põnev ja piisavalt üllatuslik.
Raamatust
kavatsetakse film teha, tahaksin näha.
Autor rongis:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar