Maria
Jotuni
„Armastus“
Tõlkinud:
Evelin Banhard, Kätlin Kaldmaa, Hille Lagerspetz, Ave Leek, Mihkel Mõisnik,
Asta Põldmäe, Arvi Sepp ja Eva Velsker
Loomingu
Raamatukogu 2015//34.
42
lehekülge
Mulle
Soome kaasaegsed naiskirjanikud meeldivad, hoobilt meenuvad Sofi Oksanen, Riikka Pulkkinen, Raija Siekkinen ja Katja Kettu .
Maria
Jotuni esindab vanemat põlvkonda. Loetud raamatukese- novellikogu „Armastus“
novellid on minu arvates selle ajastu kohta avangardsed, napi sõnakasutusega
väga stiilsed. 1907.a. ilmunud
novellides on ajastule omane vanamoeline keel, näiteks „vaikus tappis elu rinna sees“. Väga hea tõlge ja pöördumised jumala poole paigutavad lood
kenasti saja aasta tagusesse aega.
Sisus
väljendub julge varajane feminism ja autori kriitiline suhtumine abielusse Naiste
probleemid ikka samad, mis 21. sajandil.
Näiteks kõhklemine kaine kaalutluse ja südamesunni
vahel, mille üle mõtiskles Hannah Philippe
Jardini raamatus „Ainult üks kord“Alexandre Jardin "Üks päev". (raamat mulle üldse kohe ei meeldinud).
Lk.24
„Tulgu mis tuleb, mõtlesin mina omaette, väga halvasti minna ei saa. Küll selle
mehega aegamööda ära harjub. Mis teha vaja, tuleb teha määratud ajal. Ja mees
on veel jõukas ja tasakaalukas. Selle asjaga on siis korras, ja muude asjadega
saan ma hakkama. Mitte et minust poleks vaese mehe naiseks olnud. Vaesele ma
olingi loodud. Ma oleksin olnud hea vaese mehe naine. Ma oleksin vaest kohta
pareminigi mõistnud ning nurisemata tööd teinud ja kohta korras pidanud. Aga ei
läinud nii. See, kellele ma mõtlesin, ei vaadanud mind. Küllap ta ei teadnud,
mis mõtted mul meeles mõlkusid ja mind aastaid kummitasid. „Ära mõtle,“ ütlesin
ma endale. „Ära tühja mõtle, ei tema sind taha.“ Aga äkki ikka tahab, turgatas
mulle aina pähe, ja ma mõtlesin. Neil aastatel, kui peaks abielluma, ikka
mõtled. Aga kui ei, siis ei. Selles asi just ongi, et kui ei, siis ei. Ja mehi
on ju palju. Ja ei ole need muudki teistsugused. Eks temagi oleks olnud ainult
inimene. Ma ju nägin küll, kes ta oli. Aga mis sa teed, kui teine silme ette
kerkib ja aru peast võtab. -Igatahes, ma ütlesin talle siis veel, et mees peab
olema tark ja mõistma seda ilmakorda, mille alla ta seatud on, nii et kui
näiteks naine, kelle mees on endale võtnud, ei nõua palka oma olemise eest,
siis see töö, mida naine kodu sisse paneb, on justkui vabatahtlik heldus, ja et palk ei tule jutukski - siis, seda võib
kasvõi armastuseks kutsuda. Kas ta saab sellest aru, küsisin mina.“
See
on ka kõige pikem monoloog raamatust. Mulle meeldib see keel, tänud
tõlkijatele. Iga kaanel märgitud tõlkija oli tõlkinud ühe loo.
Juba
tükk aega mõtlen, et pean oma blogi muutma, nii et see iseenda lugemis-päevikuna
oleks meele- ja käepärasem. Tahaksin, et saaksin blogi avalehelt juba teha
valiku loetud raamatute autori, samuti
rahvuskirjanduse järgi. Näiteks tahaksin
praegu vaadata korraga kõiki soome kirjanikke, kes blogisse kantud.
Mulle
meeldib loetud raamatuid omavahel seostada. Vist on nii, et minu peas
moodustavad kõik loetud raamatud ühe suure raamatu, mida aeg-ajalt sirvin, mis
on mu mõtete allikas, annab mulle inspiratsiooni ja küllap juhibki mind .
Seda saaks reguleerida tag'idega, ei pea uut blogi tegema. (Mul on sedasorti tag'id ja töötab küll).
VastaKustutaJotuni meeldis mulle ka väga.
Tänan, uurin asja nädalavahetusel.Töötan küll iga päev arvutiga aga blogipidamise tehnilise külje pealt olen suur võhik. Pidin tükk aega mõtlema, kuidas saan kommentaarile vastata.
VastaKustuta