22. detsember 2015

Selle kuu luuletus

Selle kuu luuletus võiks ju jõuluteemaline olla. Aga mina mõtlesin lemmikluuletustele ja ühele neist- just need mõtted, mida tahaksin uuel aastal endaga kaasas kanda.

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje
Karl Ristikivi
  
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
         kuigi me seda ei näe.
         Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
         jääb kuhugi alles.
         See, mis sa naeratades kinkisid,
         võib kunagi otsa saada,
         aga naeratus jääb.
         Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
         jääb igavesti ootama.
         Isegi ütlemata jäänud sõnad
         on mõttes öeldud
         ja kuhugi tallele pandud.
         Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
         saab täita aja ääretud salved.
         Kuidas muidu üksainus silmapilk
         võib kivi paigalt veeretada.
   
         See, kellele on vähe antud,
         kannab seda oma südame kohal.
         See, kellele on palju antud,
         pillab kõik käest maha.
   
         Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar