Christoffer Carlsson "Langev detektiiv"

Christoffer Carlsson

„Langev detektiiv“

Rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste

Tammeraamat 2015

358 lehekülge.

Christoffer Carlssoni raamat meeldis mulle täpselt sama palju kui eelmine raamat: 

 Christoffer Carlsson "Nähtamatu mees Salemist".

Mõlema raamatu peategelane on Leo Juncker, kes ise tutvustab end nii :

Lk. 109. „Umbes pool aastat tagasi juhtus mul saatuslik eksitus. Juhtunut kuidagi teisiti nimetada oleks küllap hämamine. Tulistasin nimelt surnuks kolleegi Gotlandil, Visby sadamas.

Ma tean, see oli paha lugu.

Ta nimi oli Markus. Markus Waltersson. Juhtunu jälitab mind, ja mitte ainult unenägudes. Mõnikord näen aimamisi ta nägu, näen teda paljude teiste seas keset rahvamassi väljakul või metroojaamas.

…………

Suvi hõljus mööda sigarettidest, ravimistest ja kangest alkoholist tekkinud hämaruses. Nad küsisid, kas soovin Waltersoni sugulastega kohtuda. Ma ei soovinud. Minu meelest oli tal õde.

Siis juhtus midagi. Kortermajast, kus ma elan, leiti surnuks tulistatud naine. Selle teo eest kandis vastutust John Grimberg. Või Grim, nagu teda kutsuti. Ta oli kunagi mu lähim sõber.

Kõik algas sündmustest, mille toimumise ajal oli kuusteist. Minu pärast sai surma Grimi õde Julia. Vähemasti suhtus sellesse niiviisi Grim“

Sellega on olulised sündmused Leo eelnevast elust nimetatud ning „Langeva detektiivi“ võib ette võtta „Nähtamatut meest Salemist“ lugemata.  Siiski on Leo Junckerit kergem mõista, aru saada tema keerulisest sõprussuhtest vangis istuva Grimiga, kui „Nähtamatu mees“ enne läbi lugeda. Kui nüüd järele mõtlen, siis esimene raamat meeldis mulle tsipa rohkem, seda just tänu Leo lapsepõlve- ja armastusloole.

Lapsepõlvel, sedapuhku nende sõprade lapsepõlvel, kes ühinevad raamatus ekstremistlike rühmitustega, on ka „Langevas detektiivis“ tähtis osa.

Kes siis veel, kui mitte kriminoloogist autor, mõistab, et ka kurjategijad on pärit oma lapsepõlvest.

Selles raamatus ei ole midagi ilusat, siin ei ole häid inimesi. Põhjamaine sant jõuluilm ja -äng kuni eelviimase leheni välja.

Raamat ilmus Rootsis 2014 aastal. Autor kirjutab lk. 195 „Me oleme koos minnes üksteist unustanud. Rootsi heaoluühiskonnast on saanud Rootsi heaoluühiskond. Nüüd on vaenulikkus immigrantide vastu tõusnud rekordilise tasemeni.“

Raamatut võib lugeda ka kui hoiatusromaani. 

Ekstremistlike rühmituste tegevuste taustal toimuvad mõrvad, mille lahendamisel Leo koos oma paarimehega osaleb.  

Lk. 352. „Mõtlen hoopis vastamata küsimustele, mis alati tekivad ja alati tekkima jäävad. Enamik neist on tähtsusetud, aga vastuseid ei ole ja see häirib mind.

Musti auke ja lünki on veelgi, aga neid leidub politseijuurdluses alati. Sündmusi ei ole kunagi võimalik täielikult taastada. Samamoodi on minevikuga. See on lakkamatu põgus hetk, alati ebatäiuslik.“

Sedapuhku saan rääkida ka raamatu muusikalisest kujundusest.

Raamatus on neli osa, kõigi pealkirjad pärit laulusõnadest.

I  Who comes around on a special night? ( Kes tuleb külla sel erilisel õhtul).

 Bob Dylan "Must Be Santa".

II „A town full of heroes and villains“ (Kangelasi ja kelme täis linn).

Beach Boys "Heroes And Villains"

III  „ Like a ghost“ (Nagu kummitus).

Cheap Trick  "Ghost Town"

IV „Some day soon we all will be together“ (Ükskord saabub päev, kui oleme taas koos).

Ella Fitzgerald "Have Yourself A Merry Little Christmas"

Hea raamat, hästi tõlgitud.