Helikon
Opera külalisetendus
Nikolai
Rimski -Korsakov
„Tsaari
mõrsja“
Ilja
Tjumenevi libreto Lev Mei samanimelisele näidendile.
Maailmaesiettekanne
3. novembril 1899 Moskvas S.I. Mamontovi Eraooperis.
Esietendus
Helikon-Operas 6.septembril 1977.
Lavastaja
–Dmitri Bertman
Dirigent-
Jevgeni Braznik
Kunstnikud-
Igor Nežnoi, Tatiana Tulubjeva
Valguskunstnik-
Denis Jenjukov
Lavaline
plastika ja liikumine- Juri Ustjugov
Osades
Aleksei
Issajev-Grigori Grjaznoi, opritšnik
Larissa
Kostjuk- Ljubaša, Grigori Grjaznoi armuke
Lidia
Svetozarov- Marfa, Vassili Sobakini tütar
Igor
Morozov- Ivan Lõkov, bojaar
Dmitri
Hromov- Jelisssei Bomelius, tsaari arst
Irina
Reinhard- Dunjaša, Domna Saburova tütar ja Marfa sõbranna
Mihhali
Guzov- Vassili Sobakin, Novgorodi kaupmees
Jelena
Mihhailenko- Domna Saburova, kaupmehe naine
Andrei
Orehov- kellalööja
Tutvustusest:
Lev
Aleksandrovitš Mei draama „Tsaari mõrsja“ sisu vastu ilmutas Rimski-Korsakov
huvi juba noores eas. „Minu muusikalise elu kroonikas“ kirjutas Nikolai
Andrejevitš 1867/68 aasta talve kohta järgmist: „Vaatasime Borodini juures läbi
ühe tema sümfoonia partituuri, rääkisime „Vürst Igorist“ ja „Tsaari mõrsjast“,
mille komponeerimise soov oli olnud esmalt Borodini põgus unistus ning mõni aeg
hiljem minu oma“. Rimski-Korsakov alustas „Tsaari mõrsja“ kirjutamist
veebruaris 1898. Stsenaariumi töötas välja helilooja ise, libretistiks oli aga
ta õpilane Ilja Fjodorovitš Tjumenjev.
Mei
draama oli inspireeritud tõsielulistest sündmustest. Selle allikate hulgas on
ka „Vene riigi ajalugu“, mille kirjutas Nikolai Mihhailovitš Karamzin, kes on
öelnud Ivan Julma kohta järgmist: „Olles tüdinud olemast lesk, kuigi ei elanud
tsölibaadis, oli ta juba kaua aega otsinud kolmandat naist…
Tsaaride
residentsi Aleksandrovskajas oli kokku toodud üle 2000 nii aadli- kui lihtsoost
mõrsjakandidaadi kõikidest Venemaa linnadest ja igaüht tutvustati talle
isiklikult. Kõigepealt valis ta 24 aastase, siis 12 aastase… ta võrdles nende
ilu, kombeid ja mõistust küllaltki kaua; lõpuks eelistas ta teistele Marfa
Vassiljevna Sobakinat, Novgorodi kaupmehe tütart. Samaaegselt valis ta
tsareevitšile mõrsjaks Jevdokia Bogdanovna Saburova. Õnnelike iluduste isadest
said ühtäkki bojaarid. Lisaks tiitlitele said nad endale ka rikkused,
opaalikaevandused ja kinnisvara, mis oli vanadelt vürsti- ja
bojaariperekondadelt ära võetud.
Kuid tsaari mõrsja haigestus, hakkas kõhnuma ja kuivetuma: rahvas väitis, et Ivani vihkavad kurjategijad olevat ta rikkunud. Õel laimaja doktor Jelissei Bomelius tegi tsaarile ettepaneku kurjategijad ära mürgitada ja, nagu rahvas rääkis, valmistas ta mürgise joogi nii osavalt, et mürgitatud inimene suri täpselt ettekavatsetud ajal. Just nõnda hukkas Ivan ühe oma lemmikutest, Grigori Grjaznoi ja ka paljud teised, keda süüdistati tsaari mõrsja mürgitamises osalemises.“ Autor lõpetas näidendi aastal 1849 ja see kinnistus Vene teatrite repertuaarides. Populaarse draama jättis aga peagi varju Rimski-Korsakovi samanimeline ooper, mis valmis pool sajandit hiljem.
Kuid tsaari mõrsja haigestus, hakkas kõhnuma ja kuivetuma: rahvas väitis, et Ivani vihkavad kurjategijad olevat ta rikkunud. Õel laimaja doktor Jelissei Bomelius tegi tsaarile ettepaneku kurjategijad ära mürgitada ja, nagu rahvas rääkis, valmistas ta mürgise joogi nii osavalt, et mürgitatud inimene suri täpselt ettekavatsetud ajal. Just nõnda hukkas Ivan ühe oma lemmikutest, Grigori Grjaznoi ja ka paljud teised, keda süüdistati tsaari mõrsja mürgitamises osalemises.“ Autor lõpetas näidendi aastal 1849 ja see kinnistus Vene teatrite repertuaarides. Populaarse draama jättis aga peagi varju Rimski-Korsakovi samanimeline ooper, mis valmis pool sajandit hiljem.
Telerist
kuulsin, et Rahvusooper Estonia nautis menu külalisetendustel Moskvas, sama
võib öelda Helikon Opera külalisetenduste kohta Tallinnas. Selliseid ovatsioone
ei ole rahvusooperi seinad kaua kuulnud, arvan mina.
Klassikalist
vene ooperit ei näe just tihti ning lavastatus oli samuti truuks jäänud
ajastule. Ooperi on armastusest, aga nii lavakujundus kui ka kostüümid on
võrdlemisi sünged ja viitavad algusest peale tragöödia võimalusele.
Palju
häid ja väga häid lauljaid. Panen oma lemmikutele pildid juurde. Vapustav bass Mihhail Guzov, dramaatiline Larissa Kostjuk ja teised.
Suurepärane koor ja huvitavad kostüümid. Erinevad
pildid juhatas sisse kellalööja kellahelistamisega. Kellahelistamine ja
küünalde kustutamine lava hämaruses lisas etendusele saladuslikkust ja saatuslikkust.
Bertman
on rahvusvahelise haardega lavastaja, kes on mõned korrad lavastanud ka „Estonias“
ja 2008. aastal E.-S. Tüüri ooper
„Wallenberg“ , mille eest ta pälvis Maarjamaa
Risti IV klassi teenetemärgi ja 2010 aastal Rahvusooperis Estonia „Armastus
kolme apelsini vastu“. „ Vanemuises“ lavastas Bertman „Hoffmanni lood“.
Oli suurepärane ooperielamus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar