Richard Wagner "Lendav hollandlane" "Estonias"

Richard Wagner

„Lendav hollandlane“

Maailmaesietendus 2. jaanuaril 1843 Dresdeni Semperoperis

Esietendus Rahvusooperis Estonia 22. septembril 2016

Dirigent: Vello Pähn

Lavastaja: Pamela Recinella (Itaalia)

Kunstnik: Yannis Thavoris (Suurbritannia)

Valguskunstnik: Matt Haskins (Suurbritannia)

Video: Apparati Effimeri (Itaalia)

Koreograaf: Daniel Kirspuu

Koormeister: Elmo Tiisvald

Näitejuht:  Marko Matvere

Peaosades:

Hollandlane, kurikuulus naftamagnaat: Aleksandr Krasnov (Maria teater)

Senta, Dalandi tütar, kunstnik: Aile Asszonyi

Daland, ettevõtja keemiatööstuses : Ain Anger (Viini Riigiooper)

Erik, politseinik: Jyrki Anttila (Soome rahvusooper)

Mary, bordelli emand: Juuli Lill

Insener Dalandi alluvuses: Mart Madiste

Vana Senta: Malle Kaalep

Seitse surmapattu, daamid, pidutsejad: Rahvusooper Estonia koor

Seitse Surmapattu: tantsijad.

Kolmes esimeses etenduses laulis Ain Anger. Just tema tõttu vaatasin ooperit 24. septembril  Estonia ooperisaali viimasest reast. Ja ei olnudki nii hull viimases reas istuda, teksti sai lugeda monitoridelt, rõdu serva alt lava kohal asuvat teksti ju ei näe.

Ain Angeri kuulsin ära, vaimustusin taas tema võimsast  sametisest bassist, hea võimalus kuulata kodus maailmakuulsat lauljat. 2017.a 01. mail näiteks võib Ain Angerit kuulda ja näha Viini Riigiooperis Hundingi osas ooperis „Valküürid“. Paraku olen oma tutvusringkonnas ainus, kes Wagnerit armastab. Ka „Estonia“ „wagnereid“ olen pidanud üksi vaatama. Õnneks pole mul  üksi ooperis käimise ja ka reisimise vastu midagi.

Ooper „Lendav hollandlane“ (1841) tugineb legendile neetud laevakaptenist, kelle võib päästa üksnes truult armastav naine;

Tutvustusest:

Lavastaja Pamela Recinella, kunstnik Yannis Thavoris ning videokunstnike ühendus Apparati Effimeri on loonud Wagneri tormisest ja põnevast loost kaasaegse ning äärmiselt visuaalse lavastuse. Lavastaja Pamela Recinella: „Meie lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildane ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada. Kui tema elust puuduks edev kuulsuse ja rikkuste tagaajamine, seisaks ta silmitsi igavuse, tülpimuse, elumõtte kadumise ja lõpuks isegi surmaga. Ooperi lõputu ja sihitu seilamise teema on metafooriks Hollandlase kaasaegsele tarbimisneedusele. Sentas ja tema kunstis usub ta leidvat ainsa võimaliku lunastuse. Kõik, mida Senta kehastab – nooruslikult naiivne usk kunsti ja loovusesse – jääb kapitalistliku ühiskonna labasuse ja tooruse rataste alla. Kas Hollandlane suudab Senta ainulaadset olemust kaitsta ja muuta enda pahed kireks vooruse vastu? Näib, et Hollandlasele on iga petlik pahe veenvam kui kunstiline tõde.“

Seda peab lugema, et lavastusest aru saada.

Käesolev on neljas „Lendava hollandlase“ lavastus Estonias. 1925. a Hanno Kompuse seades laulsid Hollandlast Karl Viitol ja Aleksander Arder. Tiit Kuusik laulis nii 1958. a Paul Mägi kui ka 1983. a Detlef Rogge lavastuses. Kuusiku kõrval tegi suurepärase rolli 1983. a ka Mati Palm. Kui seni lauldi ooperit eestikeelses tõlkes, siis 2016 kõlas ooper saksa keeles.

Maailmaesietendusel 1843. aastal Dresdenis lõppes ooper Senta viskumisega merelainetesse. 1864. a Müncheni lavastuse jaoks kirjutas Wagner ooperile uue lõpu: Senta ja Hollandlane tõusid kirgastatuna taevasse.

2016.aastal „Estonias“ Hollandlane lunastust ei saagi ja hukkub, Senta aga elab veel pikki aastaid ning maalib veel ka hallipäise naisena oma armastatud Hollandlase portreed.

„Estonias“ on lavastuse läbivaks motiiviks on tormine meri, mis mõjub Hollandlase rahutu hingeelu metafoorina. Ainult armuaariate ajal on meri tüüne, lõpuks hukkub Hollandlane aga lausa märatsevates lainetes. Meri ja vahused lained on videokunstnike poolt tehniliselt niivõrd hästi teostatud, et oli tunne nagu lavalt hoovanuks saali jäist hingust, mis tõi kananaha ihule. Personifitseeritud seitse surmapattu mõjusid küll rohkem huvitava liikumisjoonisega värvilaikudena ega andnud Hollandlase karakterile suurt midagi juurde.(Tutvustusest)

Tegevus toimub nafta puurtornil. Laval on pilkupüüdev videokunst, võib unustada end neid laineid vaatamagi!

Algse versiooni ketrusneiude asemel on II vaatuses laval asised ärinaised- prostituudid. 

Hollandlast kimbutama on lavale toodud seitse surmapattu: viha, ahnus, kadedus, iharus, tujutus, aplus ja uhkus.

Pildid "Estonia" kodulehelt.

Wagneri suurepärane muusika ja igati intrigeeriv kaasaegne lavastus.

Suurepärane ooperielamus!