20. juuli 2017

Kristi Manninen Jouko Raivio "Stenvalli juhtum"

Aleksis Kivi, sünnipäraselt Alexis Stenvall (10 oktoober 1834 – 31 detsember 1872), oli esimene suurt edu saavutanud soome keeles kirjutanud kirjanik ja seetõttu peetakse teda Soome kirjandusele alusepanijaks. Tema sünnikuupäev 10. oktoober on kuulutatud Aleksis Kivi auks soome kirjanduse päevaks ja samal päeval peetakse ka Aleksis Kivi päeva.
Traagilise saatusega kirjanik langes elu lõpu poole alkoholi küüsi  ja viibis vaimuhaiglas. Elu lõpp tuli liigagi kiiresti. Traagilise saatusega kirjanik suri ainult 38 aastase eluheidikuna Tuusulas, oma ema sünnikohas.

Raamatu „Stenvalli juhtum“ tegevus saabki alguse Stenvalli matusega, kuhu üks peategelastest  Matilda Ehrström on teel sõbranna palvel kadunukesele loorberipärga viima. Vanapiigast õpetajanna Matilda Ehrström sõidab koos oma nõbu Johannes Caloniusega, kes õpib Helsingi ülikoolis õigusteadust.
Matilda ja Johannes peatuvad vananeva näitlejanna Charlotta Sjögrenini kodus, kes hommikul leitakse mõrvatuna.
Kes on mõrvar? Kas Johannese sõber Matias Jussila, kes samuti matustel viibis ja siis kadus või Soome teatri direktor  Kaarlo Bergbom, kes maja ette oma jalutuskepi kaotas või hoopis keegi kolmas matuselistest. Seda Matilda ja Johannes välja selgitama hakkavadki, sest nemad on Kristi Mannineni ja Jouko Raivio 6-st  raamatust koosneva ajaloolise krimisarja peategelased.
„Stenvalli juhtum“ on sarja viimane ja kuues raamat, mis lõpeb Matilda abileluga ning Johannese südagi ei ole enam vaba.

Sellised autorite paari raamatud on ilmunud Soomes
Punavuoren keisarinna. Salapoliisiseikkailu 1860-luvun Helsingissä. Otava, 1990
Jumalan ruoska. Salapoliisiseikkailu suurten nälkävuosien ajoilta. Otava, 1991
Ruumisvaunut Bulevardilla. Salapoliisiseikkailu vuoden 1869 Suomessa. Otava, 1992
Murha Monrepoossa. Salapoliisiseikkailu Viipurissa heinäkuussa 1871. Otava, 1993
Kuolema ylioppilastalolla. Salapoliisiseikkailu Helsingissä syystalvella 1872. Otava, 1994
Stenvallin tapaus. Salapoliisiseikkailu vuoden 1873 Helsingissä. Otava, 1995 

„Stenvalli juhtumis“ tegutsevad ajaloolise isikud segamini väljamõeldutega. Kaarlo Bergbom on näiteks Soome endisaegne teatrijuht. Raamatus hoidis endine primadonna Charlotta Sjögren Stenvalli poole ja toetas teda. Päriselus oli Aleksis Kivi toetajaks Charlotta Lönnqvist, keda küll õnneks ei mõrvatud.
Hästi tabatud on ajastu hõng ja olustik.  Eriti meeldisid mulle siivsad (puhas, korralik; kombekas, viisakas; sünnis) naised- Mathilda ja Ida - Mathilda kasutütar.

Ajalehed toona kirjutasid toona nii .
Lk. 6 „Suurt tähelepanu väärib ka romaan „Seitse venda“, ehkki väheste kirjatööde üle on nii palju vaieldud ja nii erinevaid mõtteid väljendatud kui selle üle. Selle põhimise mõtte kõlbelisust, nagu ka selle suuri teeneid inimloomuse ja looduse kujutamisel tuleb igaühel tunnistada.“  
Mulle jäi meelde ühe virtina ütlus „Kui metsast ei saa kirsse, tuleb pohli korjata“.
Kuna sarja viimane raamat sai läbi loetud, siis varasemaid enam lugema ei hakkaks. Aga mõnus ajaviiteline lugemine oli. Krimkana ka üsna hea. 

Kristi Manninen  ja Jouko Raivio
„Stenvalli juhtum.
Kuritöö Helsingis 1873.aastal.“
Soome keelest tõlkinud Ants Paikre
Põhjamaade Põnevik
NyNorden 2017

213 lk

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar