Mari Jungstedt "Sisering"

Mari Jungstedt

„Sisering“

Rootsi keelest tõlkinud Endla Lõhkivi

Kirjastus Tänapäev

358 lehekülge

„Fröjeli kirikust allapoole laiusid rapsipõllud ja viljaväljad kui kollased ja rohelised vaibad mereni välja. ……….. Kummargil selgade taga sädeles Läänemere vesi otsekui sinine paljulubav puljong. Kimalased ja herilased sumisesid erkpunaste moonide vahel, vili voogas kerge tuulehoo tekkides ühele ja teisele poole. Enamjaolt seisis õhk paigal. Venemaalt tulnud kõrgrõhkkond oli jäänud Gotlandi kohale ankrusse juba nädal tagasi“  lk. 9

Kolmas Gotlandi raamat Mari Jungstedtilt. Eelmised olid  „Silmale nähtamatu” ja “Sel vaiksel ööl” .
Mari Jungstedt "Sel vaiksel ööl"

Gotlandi raamatud võluvad mõnusa olustikukirjeldusega. Tunne on sama nagu telerist Midsomeri seeriat vaadates. Kaunis põhjamaine olustik on taustaks kriminaalsetele tegudele samuti nagu väljamõeldud Inglise krahvkond.

Tutvustusest: Rahvusvaheline rühm noori arheolooge higistab Gotlandil viikingiaegse kindlustuse väljakaevamistel. Lõbus seltskond armastab ka ohtralt pidutseda, kuni üks nende seast, 21-aastane Martina Flochten, kaob. Tema alasti, verest tühjaks jooksnud laip leitakse peagi puu otsas rippumast ning tema vigastused viitavad rituaalmõrvale. Inspektor Knutas asub müsteeriumi lahti harutama, ent juba varsti hakkab sarnaste tunnustega tapetuid juurde tulema.

Eelmistest raamatutest tuttavad tegelased Anders Knutas ja telereporter Johan Berg tegutsevad. Tegelaste hulgas vilksatab ka Eesti meremees Igor Bleidelis, kelle ise tahaks küll lätlaste hulka paigutada, aga olgu peale eestlane. Lisaks krimiliinile kulgeb raamatus edasi ka liin, mis seekord keskendub Johani ja eelmisest raamatust tuttava Emma suhetele.

Autor Mari Jungstedt on sündinud 1962. aastal ning töötanud pikalt  televisioonis uudisteankruna, sestap siis on põhjalikult kirjeldatud ka uudistetoimetuse tööd ja tormijooksu krimiuudistele.

Arheoloogide tööd käsitleb autor asjatundlikult. Juttu on Gotlandilt leitud aaretest. Leiu kõige sensatsioonilisem münt, Moosese münt, on pärit Kasaari kaganaadist- 700-800 aastate Ida-Euroopa võimsamast riigist.  Ajaloovõhik nagu ma olen, ei tea ma Kasaari kaganaadist midagi. Küll aga meenub  seoses sõna-paariga kohe 2005.a. ilmunud Milorad Pavić’i  raamat „Kasaari sõnaraamat“. Väga andekas ja vaimukas  raamat, mis riiulil ootamas teistkordset lugemist k u i  ü k s k o r d  r o h k e m  a e g a  o n.

Rahvusvaheline bestseller "Kasaari sõnastik" ilmub kahe erineva, mees- ja naisversioonina. Muidu identseid kaht raamatut eristab 17 rida teksti.  Raamat koosneb omavahel seotud vaimukatest müstilistest paladest - "entsüklopeedilistest" sõnaartiklitest, mis jutustavad muuhulgas kolmest sõnakuulmatust targast, mürgise trükivärviga trükitud raamatust, peeglite abil sooritatud enesetapust, kimääriprintsessist, preestrite sektist ja paljust muust. Washington Post on Milorad Pavićit võrrelnud Borgese ja García Márqueziga.

Aga „Siseringis“ on veel huvitavat lugeda muistse Skandinaavia usunditest ja  saab tuttavaks (väga põgusalt)kolme jumalaga:  Odin, Thor ja Freya. Kahju ainult, et tutvumine toimub kriminaalses õhkkonnas. Iga usund on õigel kohal oma loomuomases keskkonnas ja ajalooperioodil, võõrasse aega sattudes muutuvad nad soodsaks pinnaseks ebanormaalsusele. Vähemalt kriminaalromaanidest ja krimifilmidest on selline mulje jäänud. 

"Sisering"on hästi kirjutatud krimilugu, pisut selline suviselt uimane kuriteo uurimine, kuid siiski paraja põnevusega.

Ühe ohvri majas ripuvad selliste Rootsi  kunstnike tööd:
Peter Dahl

Anders Zorn