John Grisham "Plaatanipuu"

John Grisham

„Plaatanipuu“.

Inglise keelest tõlkinud Toomas Taul.

Kirjastus „Varrak „ 2015

544 lehekülge.

Grishami rida mu kodusel raamaturiiulil  on pikk.  Grisham on kirjutanud üle  30 romaani, eesti keelde on tõlgitud 22(?) ja kõik nad mu kodusel raamaturiiulil üles rivistatud või rivist läbi käinud. Ühtegi teist autorit  nii palju pole, kui mitte arvestada klassikute kogutud teoseid.

„Plaatanipuu“ on Grishamile omane kohturomaan. Testamendivaidlus  Ameerika lõunaosariigi kohtus. Valge mees teeb enne enesetappu uue omakäelise testamendi, millega jätab lapsed pärandist ilma ning kogu vara, mida on tervelt
24 miljonit dollarit, pärib mustanahaline koduabiline. Mitte midagi kriminaalset, aga vaidlust jätkub 500-l leheküljel.

Seekord ei ole Grisham oma vanemaid tähtteoseid, näiteks „Aguliadvokaat" ja “Vihmameister“, ületanud, kuid on neile lehekülgede arvult kannule jõudnud. Kui advokaatidele makstakse tunnitasu, siis selle raamatu autorile endisele advokaadile lehekülgede pealt- lugedes on küll selline tunne. Ei saa öelda, et lugu venis, aga tarbetult pikk oli küll. Samas pooleli ka ei tahtnud jätta. Pisut enam tihedust oleks raamatule kasuks tulnud.

Raamat neile, kes peavad lugu kohtudraamadest. Siin on advokaatide protsessi ettevalmistamist ja sekka nende isiklikku elu, vandekohtunike valimist, kohtuistungeid, ajalugu ja rassiküsimust. Aga ei midagi eriti meeldejäävat. Siiski ootan juba Grishami 2014 a. avaldatud „Gray Mountain’i“ tõlget.

Leidsin sellise plaatanipuu (Platanud wrihti):

Lauluks kõlbab siia "Missisipi"