Lee Child "Tõmbetraat"

Lee Child.

Tõmbetraat.

Inglise keelest tõlkinud Peeter Villmann

Toimetanud Ingrid Eylandt-Kuure

Varrak 2015

456 lk

Olen kõik Jack Reachheri  lood läbi lugenud, käesolevat lugedes tundus see imeliselt värske. Kui Jack lõpulehekülgedel hakkas maja peale mõtlema, oli esimene mõte, et kas tõesti nüüd saavad läbi tema seiklused. Majas elavast Jack Reacherist pole ju midagi kirjutada- vananev detektiiv?  

Ilmumisaastat vaadates sain aru oma veast. „Tõmbetraat“ on  üks 60 aastase briti kirjaniku Jim Granti , kes pseudonüümi Lee Child kasutab, varastest romaanidest, täpsemalt 1999.a ilmunud „Tripwire“ tõlge. Sellest siis ka see eriline värskus. Kuigi raamatus on palju klišeesid, liiga silmnähtavalt heidetakse varju pseudosüüdlastele, siis ikkagi  algusest lõpuni tõeline maiuspala põnevike austajatele. Ja väga hea tõlge.

Raamat algab kaasakiskuvalt: „Konksu-Hobie võlgnes kogu oma elu ühele ligi kolmekümne aasta vanusele saladusele. Võlgnes sellele kogu oma vabaduse, ühiskondliku staatuse, raha ja kõik muu. Ja nagu iga teinegi niisuguses iseäralikus olukorras viibiv ettevaatlik mees, oli ta valmis tegema saladuse kaitsmiseks kõike, mida vaja. Sest tal oli nii mõndagi kaotada. Oli kaotada kogu oma elu.

See kaitse, mille peale ta oli peaaegu kolmkümmend aastat lootnud, toetus kõigest kahele asjale. Sellesamale kahele asjale, mida ükskõik milline inimene kasutab enda kaitsmiseks ükskõik millise hädaohu eest. Samasugusel viisil kaitseb riik ennast vaenlase raketi, korteris elav inimene murdvarga ja poksija teda nokaudiga ähvardava löögi eest. Avastamine ja reageerimine. Esimene etapp ja teine etapp. Kõigepealt sa märkad ohtu ja seejärel reageerid sellele.“

Kuigi mul on järjest raskem  Jack Reacheri  seiklusi ja raamatu pealkirju meeles hoida, siis  Konksu Hobie lugu  jääb meelde.

Raamatu lõpus Jack Reacheri  cv, pole seda teiste romaanide sabas märganud.

Sünnikuupäev 29.10.

1,98 pikk

100-113 kg

Varatu.

Haridus, vanemad, teenistuskäik jne.

Väga hea puhkuselektüür, lennujaamas veedetud ooteaeg  ja lennuaeg möödusid 456. lehekülje saatel kiiresti.

Jack Reacherile meeldis Piet Mondriani“ Kompositsioon punase, kollase ja sinisega“, mille repro rippus tema kauni armsama korteriseinal.

Jack  Reacher kuulas Wynonna Judd  „Tell Me Why“ ja mõtles, et kui päritud maja vastu võtab , ostab endale selle plaadi. 

Järgnevalt laulab Wynonna Judd seda laulu 20 aastat hiljem:

Eesti keeles laulab seda kaunist kantrilaulu Iloma Aasvere „Kogu maailma lai“.