A.R. Gurney "Sylvia" Eesti Draamateatris.

A.R. Gurney

„Sylvia“

Esietendus 1995.aastal.

Esietendus Eesti Draamateatri väikses saalis 29.03.2015.

Inglise keelest tõlkinud Ülev Aaloe.

Lavastaja Teet Kask.

Kunstnik Üllar Mark.

Kostüümikunstnik Triinu Pungits.

Helilooja Thomas Strønen.

Valguse kujundaja Margus Vaigur (Endla teater) .

Osades:

Egon Nuter –Greg

Kaie Mihkelson-Kate

Inga Salurand –Sylvia

Markus Luik- Tom, Phyllis ja Leslie

Kuidas elada, kui lapsed on suureks kasvanud,kodunt lahkunud ning kätte on jõudnud aeg iseenda jaoks. Kas on see abielus ka aeg teineteise jaoks? Üks täidab saabunud vabaduse ja sellega kaasneva tühjuse uute karjääriootustega. Teine leiab, et nüüd on lõpuks aeg meeldivate asjade jaoks ning soovib rahateenimise töö vahetada meelepärase töö vastu. Kui raske on erinevaid huve kokku liita ja abielu säilitada.

Vaatamata teemakäsitlusele ei tahaks öelda, et see on etendus ainult keskealistele paaridele. Üldistavalt on näidendi teemaks siiski väärtuste, teistega arvestamise ja kompromisside küsimus.  Näidend on lihtne. Kõik, mida tahetakse öelda, öeldakse otse välja, loo moraal tuuakse kandikul kätte. Kõike seda tehakse humoristlikult, kuid see ei ole komöödia. Näidend on, kuidas seda täpsemini öeldagi..... kiiksuga. Aga tükki on mängitud nii vähe, et ma ei hakka seda kiiksu ära seletama. Las olla väike üllatusmoment.  Egon Nuteri ja Kaie Mihkelsoni kehastatud  keskealine abielupaar ei ole ainsad peategelased, on veel üks tavatu peategelane.

Näidendi kirjutas 1930 aastal sündinud edukas ameerika näitekirjanik Albert Ramsdell Gurney. 

Kavalehe järgi A.R. Gurneymenukaimat näidendit „Armastuse kirjad“ mängitud 2013 aastal Kuressaare teatris. Mina ei ole näinud.

Gurney ei leidnud „Sylviale“ poolteist aastat lavastajat, öeldi, et ei saa paluda ühtegi näitlejannat nii eriskummalist osa mängima, iga viimane kui feminist oleks su turjas kinni.

Lavastaja Lynn Meadow pakkus nimiosa Sarah Jessica Parkerile  ja „Sylvia“ esietendus edukalt 1995.aastal.

Draamateatris mängib Sylvia  osa Inge Salurand ja see on lihtsalt võrratu osatäitmine. Tema mängus antakse emotsioone edasi nii hääle kui ka liikumisega ja see on suurepärane tulemus.

Ilmselgelt tuleb siin kummardus teha koreagraafiharidusega  lavastaja Teet Kasele.

See tükk võiks olla tavaline igav peredraama, just Inga Saluranna võluv osatäitmine, ebatüüpiline, esmapilgul imelik lavakujundus ja huvitav muusika, teevad sellest etenduse, mis jääb meelde.

Midagi halba ei ole öelda ka teiste osatäitmiste kohta. Egon Nuter on  minu abikaasa lemmiknäitleja, näidendis avalduvad tema leebe heatahtlikkus ja õrnem isalik pool.  Usutav kuigi tundevaesem ja külmem on Kaie Mihkelsoni sihiteadlik karjäärinaine. Kehakeel räägib etenduses, tasub jälgida. Kate ja Greg vaevalt puudutavad teineteist, nende abikaasalikud embused on vaid riivamisi. 

Hästi tehtud on  Markus Luige kolmikroll, Phyllis ning Leslie lisasid etendusele vürtsi.

Lavakujundust uurisin etenduse ajal üsna palju ja mõtlesin, et miks see nii imelik ja ebamugav peab olema. Räägitakse diivanil lösutamisest, kuid  ometi paistab see diivan nii vale koht lösutamiseks. Ülal pildilt näha, et Sarah Jessica Parkeril on päris diivan. Ja miks on New Yorgi korteris puust sisustus. Kui lugesin, et kunstnik on arhitekt Ülar Mark, hakkasin rohkem(vähemalt enda arvates) mõistma lavakujundust ja detaile. Igatahes oli huvitav.

Meeldisid mulle etenduse kostüümid, eriti Kaie Mikelsoni must-valge outfit. Kostüümide autor Triinu Pungits on tekstiili- ja rõivadisainer, oma kaubamärgi PUNGITS autor. Käisin Pungits fashioni kodulehel ttps://www.pungits.com/shop/

ja nägin palju kauneid riideid.

„Sylvia“ muusika autor on norra löökpillimängija ja helilooja Thomas Strønen .

Siin  Thomas Strønen trummide taga. 

Seekord märgin ära ka valguskunstniku Margus Vaiguri. Teinud valgustuse Eesti Draamateatris etendustele, mida olen näinud  „Teed juuakse kell viis“, „Laul mis jääb“, „Laulud halli mere äärest“. Pärnus „Vares“ ja „Woyzek“.

Väga diskreetne valgustus, mitte pealetükkiv vaid näitlejate mänguga ühte jalga astuv, suunab tähelepanu ja hoiab seda.

Valisin „Sylvia“ n.ö. asendusetenduseks kuna  ei saanud pileteid etendusele „Viimasel minutil“.

Ei ole asendusetendus, võib vaadata täie ette.