Gordon
Rugg
Joseph
D’Agnese
„Pime
nurk.“
Tõlkija
Kaia-Leena Pino
Äripäev
2014
Väga
huvitav raamat.
Püüab
vastata küsimusele, miks me ei suuda näha otse meie silme ees olevaid lahendusi.
Kui
loetu põhjal kiirelt meeldejäänut kokku
võtta, siis sellepärast, et:
-me
teeme vigu,
-me
näeme seda, mida soovime;
-me
allume soovide matemaatikale, meie aju on häälestatud nii, et see paneb meid automaatselt,
teatud tüüpi vastuseid eelistama, hoolimata sellest, kas need vastused on
loogilised;
-me
ei tea alati, mida me teeme, sest ei oska õigeid küsimusi küsida;
- me
ei tea alati seda, mida me teame
- me
oleme kinni eelarvamustes, traditsioonilises mõtlemises ja oma esteetilistes eelistustes;
- me
kasutame valesid töö (mõtlemise )tehnikaid.
Soovide
matemaatikast rääkides kirjeldab autor seda, kuidas inimene ihaleb korra ja
proportsiooonide järele.
Piet Mondrian Tableau I 1921:
Äsjaloetud Lee Childi
„Tõmbetraadi“ juurde panin Ian Reacheri lemmikkunstniku Piet Mondriani repro. Käesoleva raamatu autor kirjutab ka Mondrianist. Uurijad katsetasid, kas arvuti
tarkvara, mis identifitseerib Mondriani loomingu aluseks olevad matemaatilised
seaduspärasused- tema eelistatud mõõdud, suhted ja värvid- suudab jäljendada
Mondriani loomingut. Ja tulemusena leiti , et tegelikult eelistas suur hulk
inimesi tõelise Mondriani asemel hoopis arvuti loodud jäljendusi. Kuldlõige pakub esteetiliselt kõige
meeldivamaid proportsioone ning arvuti suutis ideaalile lähemale jõuda.
Üht
teist sai kõrva taha ka pandud, mida tasub meeles pidada:
-õpi
küsima õigeid küsimusi;
-
visualiseeri; sõnadest piltideks, jutust tabelisse, skeemi, telgedele või
kaartidele
-võta
see ja pööra ümber!
Autor
ütleb lk. 118 „ Mida paremad on su
esitlused, seda paremad on sinu definitsioonid. Mida paremad on sinu
definitsioonid, seda paremad on su küsimused ning seda paremad on su vastused.
Mida paremad on su vastused, seda paremad on su võimalused küsimustele
lahendused leida ning saavutada kuulsus, õnn või mis tahes , mille poole sa
püüdled.
See ,kuidas sa probleemist
mõtled, avaldab selle lahendamisele suurt mõju, ning see, kuidas sa seda
lahendama asud, avaldab olulist mõju soovitud tulemusteni jõudmise
võimalustele.“
Raamat
jutustab verifier meetodist. See on meetod,
mis õpetab märkama sellist, mis kõigil selle ala asjatundjatel võis märkamata
jääda või milles nad tegid inimliku mõtlemise vea, kuid mida võib märgata teise
eriala inimene, vaadeldes kattuvaid alasid ning analüüsides vigu ,mida
asjatundjad võisid teha. Vähem tähtis pole, kuidas kogutud teadmisi
esitada. Teistmoodi visuaalne esitus:
graafik, tabel või telg võivad pakkuda
probleemi lahendamiseks uusi viise. Autor toob siin näiteks Mendelejevi tabeli,
mis võimaldas mitte ainult keemilised elemendi ritta seada ja süstematiseerida,
vaid ennustas uusi keemilisi elemente,
mis hiljem ka avastati.
Autor
on erialalt lingvist ja psühholoog. Selleks, et tõestada verifieri meetodi
võimalusi probleemide lahendamisel uuris ta esmalt Voynichi käsikirja ning lähtus ümberpööratud
eeldusest. Kui eelnevalt arvati, et Voynichi käsikiri ei saa olla võltsing,
sest ta on liialt keeruline, siis autor lähtus eeldusest, et just sellepärast
võib käsikiri olla võltsing.
Mida
arvata, kas tundmatu salapärane keel, kodeeritud sõnum või võltsing?
Pärast
Voynichi juhtumi uuringut soovis autor verifier meetodit rakendada seni lahendamata meditsiiniküsimuse
peal ja uuris autismi. Väga huvitav lugemine, milliste tulemusteni jõudis
mittemeedik.
Oma
meetodi rakendamisel tõi ta välja sellised etapid:
Otsustage, kas probleem on
tõepoolest olemas.
Püüdke kindlaks teha, kas mõne
teise eriala asjatundjad pole mitte probleemile juba lahendust leidnud.
Määrake kindlaks, et ei esineks
mingeid asjatundlikkuse lünkasid
Määrake kindlaks kõige
kasutatavamad teemad ja tõendite ahelad.
Uurige hoolikalt vastava ala
asjatundjate kasutatud kontseptsioone ja esitusviise.
Hoiduge liiga vara midagi üles
kirjutamast ja formaalseid diagramme kasutamast.
Olen
seda ise kogenud. Kartuses ,et läheb meelest ,olen vahest hakanud erialase
probleemi lahendust kiiresti kirja panema, ja see lahendus kivistub meeltesse. Hiljem on raske midagi uut leida ja pilti ümber kujundada -
üleskirjutatu tundub nii õige. Autor kirjutab:“ Ühel hetkel tuleb siiski formaalseid lähenemisi kasutama , vastasel
juhul jäätegi lihtsalt kirjandust edasi lugema, ilma et midagi tehtud saaks. Tegemist
on keeruka tasakaaluleidmisega.“
Vältige loetavast materjalist
vigade otsimist , keskenduge laiema pildi mõistmiseks.
Nüüd võtke sihikule need
aspektid, mis tunduvad valed.
Leidke töövahendid, mille abil
on võimalik kontrollida ,kas olete tõesti leidnud vea.
Lk.
212 “Me mõtleme spordist, muusikast ja
põnevusfilmidest kui kolmest väga erinevast kategooriast ning see muudab meie
jaoks raskemaks nende aluspõhja sarnasuste märkamise- arusaamise, et sport, muusika
ja põnevusfilmid on kõik kompromiss prognoositavuse (reeglid, tavad) ja uudsuse
vahel. Me peame põnevusfilmi süžeed ja kuritegu eraldiseisvateks kategooriateks
ning meil jääb kahe silma vahele see, kui oluline on nende mõlema puhul lõpetatuse
aspekt.
……..
Reaalses maailmas aga ei ole alati
võimalik lõpetatuseni jõuda. See ongi ilmselt üks põhjus, miks ilukirjandus on
nii populaarne- see on korrastatum ning pakub enam rahuldust kui reaalsus. Kõik
on kenasti kuni sa tead, et tegemist on väljamõeldisega, kuid olukord muutub
hirmutavaks siis, kui eraldusjoon väljamõeldise ja reaalsuse vahel muutub
häguseks ning jääb skaalal kuhugi vandenõuteooria ja hullumeelse ideoloogia
ning õigustatud isikliku arvamuse vahele.“
Muidugi
peaks ka selle raamatu seisukohtasid kontrollima kasutades verifier meetodit.
Käesoleval
info ülekülluse ajastul vajalik raamat. Huvitav lugemine igatahes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar