Hector Berlioz.
Reekviem (“Grande messe des morts”)
Tütarlastekoor Ellerhein
Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor
Eesti Rahvusmeeskoor
Endrik Üksvärav (tenor)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Tutvustusest:
Berlioz oli aastaid valesti mõistetud ja alahinnatud geenius, keda tänapäeval peetakse üheks suuremaks romantismi aja heliloojaks. Hiiglaslikku reekviemi (originaalis “Grande messe des morts”) on helilooja planeerinud esitama kuni kuussada muusikut! Selliseid mõõtmeid meie lavad Eestis ei võimalda. Kontserdipublik satub sel kontserdil otsekui teose keskele, sest muusikud ümbritsevad kuulajaid igast küljest. Selle monumentaalse teose iga ettekanne on erakordne sündmus maailma kontserdilavadel. Dirigendipuldis on Grammy auhinna võitnud Tõnu Kaljuste.
Kavast: Reekviemil on Berliozi loomingus eriline koht. Kaks aastat enne oma surma kirjutas helilooja: „Kui mind peaks ähvardatama kõigi mu partituuride hävitamisega, üks välja arvatud, siis paluksin säästa oma reekviemi.“
Berlioz oli aastaid valesti mõistetud ja alahinnatud geenius, keda tänapäeval peetakse üheks suuremaks romantismi aja heliloojaks. Hiiglaslikku reekviemi (originaalis “Grande messe des morts”) on helilooja planeerinud esitama kuni kuussada muusikut! Selliseid mõõtmeid meie lavad Eestis ei võimalda. Kontserdipublik satub sel kontserdil otsekui teose keskele, sest muusikud ümbritsevad kuulajaid igast küljest. Selle monumentaalse teose iga ettekanne on erakordne sündmus maailma kontserdilavadel. Dirigendipuldis on Grammy auhinna võitnud Tõnu Kaljuste.
Kavast: Reekviemil on Berliozi loomingus eriline koht. Kaks aastat enne oma surma kirjutas helilooja: „Kui mind peaks ähvardatama kõigi mu partituuride hävitamisega, üks välja arvatud, siis paluksin säästa oma reekviemi.“
Võin
kirjutada ilus, võimas, lummav! Mis veel.
Olen
vaimustuses olnud Berliozi „Fausti needmisest“ ning soovin seda veel kuulda.
Tema
„Fantastiline sümfoonia“ on tõeti fantastiliselt vaimustav.
Nüüd
lisandus siia ritta ka „Reekviem“.
See
oli ka suurepärane võimalus näha dirigeerimas
Tõnu Kaljustet, järgmine kord juba mais Arvo Pärdi „Aadama passiooni“
lavastuses.
Võimas
orkester, osaliselt paigutatud Pärnu kontserdimaja ülemisele rõdule, õrnad
tütarlapsehääled laste- ja noortekooris ning meeskoor. Väga sümpaatne esitus
tenor Endrik Üksväravalt.
Pole
aimugi, kuidas kogu lavaline koosseis „Estonia“ kontserdisaali ära mahutus.
Pärnu Kontserdimaja suhteliselt uuena, loob rohkem võimalusi. Mulle väga meeldib
Pärnus käia, kontserdimaja on uus ja seal on alati eriliselt pidulik ,kuid
samas õdus õhkkond. Eilsel kontserdil Kontserdimaja särav direktriss ise rebis
piletite kontsi ja soovis head muusikaelamust.
Tavakuulajana, nii nagu ennast nimetan kultuuritarbijana, võin öelda, et ei pea omama
muusikalast ettevalmistust, et kuulata head klassikalist muusikat. See jõuab
ise sinuni- puudutab ja puhastab.
Järgnevalt
katkend „Reekviemi“ 10. osast „Agnus Dei“, mis peaks hästi sobima
ülestõusmispüha esimese päeva lõpetuseks:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar