A.Paasilinna. "Maailma parim küla" Rakvere Teatri suvetendus

Arto Paasilinna 

„Maailma parim küla“

Terve mõistuse kogukond .

Rakvere Teater

Esietendus 19.juunil 2015 Rakvere Rahvaaias.

Lavastaja Jaanus Rohumaa

Kunstnik Mae Kivilo

Helilooja Rasmus Puur

Muusikaline kujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateater)

Dramaturg Kristiina Jalasto

Tõlkija Tauno Vahter

Videooperaatorid Rakvere Reaalgümnaasiumi teatri- ja filmisuuna õpilane Kaur Teiva ja juhendaja Jaanus Lekk

Arto Paasilinna raamat „Maailma parim küla“ ilmus eesti keeles 2003.a.

Sisu meeldetuletus:

Asser Toropainen, paadunud kommunist ja staažikas kirikusüütaja, on suremas. Oma viimase soovina asutab ta Asser Toropaise Surmakiriku Fondi ja palub pojapoeg Eemeli Toropaisel päranduse eest püstitada puukiriku. Pojapoeg asub tööle ning hakkab ääremaale ehitama kuulsa puukiriku koopiat. Ent seejuures põrkab ta kokku soome bürokraatiaga ning valmivat kirikut ähvardab lammutamine. Ukonjärve puukirik saab üle riigi kuulsaks ning piirkonda hakkab saabuma mitmesuguseid karvaseid ja sulelisi -- rohelisi, usuhulle ja politsei. Samas on puhkemas Kolmas maailmasõda ning kõikjal valitseb kaos. Ja nende sündmuste keskel näib parim koht maailmas just uus kirikuküla Soome metsade vahel. Kuigi raamat on läbinisti humoorikas, kirjeldab Arto Paasilinna teraselt tänapäeva Soome elu ning ka ajalugu. Ja nagu alati, eksivad ta tegelased vahel ka Eestisse, kus möllab Kolmas maailmasõda.

Peaosas Üllar Saaremäe- Eemeli Toropainen

Teistes osades Ülle Lichtfeldt, Liisa Aibel, Helgi Annast, Margus Grosnõi, Saara Kadak, Natali Lohk, Maarika Mesipuu-Veebel, Tiina Mälberg, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Eduard Salmistu, Toomas Suuman, Tarvo Sõmer, Tarmo Tagamets, Imre Õunapuu ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 11. lennu tudengid Grete Jürgenson, Liisu Krass, Märten Matsu, Getter Meresmaa, Karl Robert Saaremäe, Karl Sakrits, Martin Tikk, Tanel Ting ja Mihkel Vendel.

Üht tuntud laulu meelde tuletades: „Teater algab kohvikust!“ Mulle meeldib Rakvere teatri kohvik. Enne suveetendust saavad piletiostjad e-kirja ettepanekuga tellida ette õhtusöök  või hiline lõunasöök, kuidas muidu nimetada ühte valikut pakutud kolmest: mulgipuder praetud räimedega, lisandiks värske salat ja seemnekukkel ning magustoiduks kamavaht.  Meie piirdusime siiski imemaitsvate kookide, kohvi ja külmarohuks väikse konjakipitsiga. Õhtul läks jahedaks.

Enne etendusi on avatud töötoad: õppida saab toidutegemist, päikesepaneele meisterdada või paberit teha.

„Väga raske on ette kujutada katastroofi, mis elu maal täielikult hävitaks. Maailm võib kergesti suunduda uude pudelikaela, mis hävitaks suure osa inimkonnast ja paiskaks tsivilisatsiooni arengu sajandeid tagasi, kuid on vähetõenäoline, et see inimese täielikult hävitaks. Kes jäävad katastroofis ellu? Need on ilmselt korilased, kellel on olnud ajalooline kogemus ise toitu koguda ja kes kujutavad ette, mis on talv.“

Valdur Mikita.

Tasub varem kohale minna: enne etendusi ja vaheaegadel on avatud laat ,kus Rakvere OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) võrgustiku liikmed pakuvad toidukaupa ja käsitööd ja on avatud näitus. Lava-alale lastakse pool tundi varem ja kohti jätkub kõigile.

Rakvere Rahvaaias üles pandud teatrilava koos suurepärase vaatega. Väga õnnestunud mängupaik. Etendus jaguneb kenasti kahele poole lava ja selle tahagi.

Võib-olla on siin etendatud varemgi, mul on siiralt kahju, et Rakvere nii kaugel on ja vaid harva siia teatrisse jõuan. See oleks mu lemmikteater.

Lavastus on suuremahuline ja mitmetahuline. Kasutatakse videovõtteid, selle tarbeks on platsil suur ekraan ja video toob lähedale sellegi osa tegevusest, mis toimub Taanis ja Ameerika Ühendriikides. Abiks on nukud ja nukujuhid, nii näeb ekraanil ka nukufilmi, kusjuures ekraani kõrval on näha ka nukud ja nukujuhid, ja see ,mida kaamera filmib jõuab kohe ekraanile. Nukufilmi kasutamine on tänuväärt võte: näeb kirikule koha valmimist ja kiriku kerkimist, Eemeli võitlust karuga, kähmlust Ameerika kirurgi ja advokaadiga, vanglas oreli meisterdamist ja palju muudki .

Mõtlesin teisele Soome tükile, Draamateatri etendusele „Laulud  halli mere äärest“: kui näiteks Kersti Kreismann oleks lava ees ujumise  improviseerimise asemel videos ujunud, oleks see etenduse elavamakski muutnud.

Näitemängus osalevad vist pea kõik teatri näitlejad, kui mitte otse, siis videolindil. Videos näeb näiteks Kalju Komissarovit ja lavastajatki piirivalvuri rollis. Appi on võetud ka Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid.

Peategelase Eemeli  Toropaineni osas on Üllar Saaremäe, mehine näitleja, kindlasti paljude lemmiknäitleja ja pettuma ei pea seegi kord.

Ülle Lictfeld on rongikoristajate brigaadi esimehe Taina Korolaineni osas. Tainast saab Eemeli elukaaslane ja hiljem ka õnnelikult sobivat hetke tabades Eemeli abikaasa (naised, kandke loori alati taskus!).

Usun, et kuigi Ü. Lichtfeldt on väga hea näitleja juba praegu, on tema parimad osad ees.  Näitlejanna oma kareda ja terava häälega sobib üllatavalt hästi mängima vana naist. Hea meelega näeksin teda Niskamäe naistes.

Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Eduard Salmistu, Liisa Aibel, kõik on head.

Kokkumäng sujub kenasti ja laval on paras annus  soomeugrilikku karusust ja vähem või rohkem varjatud koomikat.

Natali Lohk Ukojärvi pastori Tuirevi Hillikaineni osas seevastu mõjub kui saadik tulevikust.

Sisust: siin on minu jaoks justkui kaks eraldi tükki: I ja II vaatus.

Esimese vaatuse kiriku ehitamine on selline rahvalik teatritükk.

II vaatus on hoiatusdraama: elu katastroofini ja pärast katastroofi.

Etenduse on väga häid stseene, loetlen mõned suvalises järjekorras: Ukonjärvele tulevad rohelised appi, selge see, et nad on taimetoitlased ja neil on gluteeni-, laktoosi- või muu talumatus; ehituskomisjonilt ehitusloa saamine ja ilma ehitusloata ehitamine; Ameerika kirurg ja advokaat, kes soovivad Soome laantesse elundisiirdamise keskust ehitada; Ukonjärvile tahab elama tulla 40 tuhandeline naistejõuk, kes kusagilt x maalt põgenenud sõja eest, Eemeli suunab nad sujuvalt Eestisse, kus võõraid armastatakse ja oodatakse.

Nagu kirjanik A. Paasilinna raamatutele omane, kogu tegevus kulgeb üdini koomilises võtmes ja seda osatakse laval edasi anda.  I vaatus on hoogsam, II vaatuses on liiga palju sündmusi ja see kipub venima. Aga seda aitavad hoogsamaks muuta rohked videolõigud ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite südi tants.

Oli igati kordaläinud  teatriõhtu.

Kava tasub ka osta. Sellel on maailma parima küla, Ukonjärvi, kaart ning hulk tsitaate Valdur Mikitalt  ja Kaupo Vippilt (eesti publitsist, sündinud 22. juulil 1962. Ta on 2012. aastal kinnitatud Torgu kuninga Kirill I poolt Torgu Kuningriigi Vardjaks (hoidjaks)).

Pildid teatri kodulehelt.