Minu
Tenerife.
Noor
pensionär.
Mart
Normet
Petrone
Print 2014
264
lehekülge.
Parim
raamat neist, mida olen Minu-sarjas lugenud. Sellest, et raamat ka teistele meeldib, annab tunnistust see, et olin raamatu järjekorras neljas. Pole ühtegi raamatut nii kaua oodanud. Täna viisin tagasi raamatukokku- pärast mind järjekorras veel kuus lugejat.
Vaheda
sulega kirjutatud, paraja pikkusega, mõnusalt eneseirooniline, laheda huumoriga.
Väga
hea teatmeteos neile, kes planeerivad turismireisi või puhkust Tenerifel. Mõnus taaskohtumine ja äratundmine neile, kes saarel
viibinud.
Asendamatu
abimees neile, kel plaanis pensionipõlve Tenerifel veeta.
Kuna
esindan kõiki kolme inimtüüpi, siis oli väga vajalik lugemine. Planeerin
raamatu osta e-raamatuna. Kasutan lugerit
vähe, peamiselt reisidel, aga olemas ta on ja ootab oma aega
Järgmisena
püüan läbi lugeda Toomas Mikkori Nuweiba
raamatu (liiga paks) , et leida pensionipõlveks koht, kus külmad talvekuud üle
elada. Juhul kui õnnestub enne külmad
suvekuud üle elada!
Tenerifel
olen käinud kaks korda ja kolmas kord kirjas. Ma ei väsi Loro pargist ja
Teidest. Masca matkarada on mul käimata, raamatus kirjeldati matka nii põnevalt,
et peab läbi tegema. Ei võiks ju raskem olla kui Samaaria kanjon Kreetal.
Mart
Normetilt loeksin veel hea meelega midagi. Ootan uut reisiraamatut. Järjehoidja
olin vahele pannud just sellele lehele, kus autor kirjutas kohvist, lk. 126“ Suurim viga, mis tehakse, on see, et
espresso pähe serveeritakse väikese tassi jagu eriti kanget musta kohvi.
Espresso on aga midagi hoopis teistsugust- see on kompromissitu amps
nüansirikast minuuniversumit, millel uhke sügav värvus ning peal karamellipruun
vahukiht.“
Kanaari
saarte rahvuspühal, Kanaaride Päeval 30.
mail 2015 andsid Tenerife Eesti Seltsi esindajad Eike Feigenbaum ja Olavi
Antons raamatu "Minu Tenerife" autorile Mart Normetile üle Bucio
Grande ehk hiiglasliku merekarbi ja kuulutasid ta Bucio de Tenerife Esimeseks.
Mõned pildid minu isklikust Teide albumist:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar