Lucy Clarke
„Üksainus
hingetõmme“
Tõlkinud
Kristi Küla
Eesti
Raamat 2015
Sarjast
„Nüüdisromaan“
300
lehekülge.
Luci Clarke on Inglismaal sündinud Austraalia kirjanik. Kirjutanud
kolm raamatut, mis kõik kiiresti populaarsust kogunud. Pärast seda kui kirjaniku
kodulehel ilmus teade, et käesolev raamat ilmub Eestis, avaldati see veel Hollandis, Norras, Tsehhis, Saksamaal ja
Kanadas. Juba varem ilmus USA-s ja Suurbritannias. Kokku on autor kirjutanud
kolm raamatut.
Kui armas pilt, selline võiks olla ka Eva oma rõõmupäevil.
Tutvustusest:
„ Kui Eva abikaasa Jackson
Inglismaal traagiliselt hukkub, hakkab naine oma väljapääsmatus hingeseisundis
igatsema kohtumist mehe omastega, kes elavad kaugel Tasmaanias, kuhu nemadki
pidid kord mehega reisima. Ja naine lendab etteteatamata maakera teisele
poolele ning kohtub Tasmaania ranniku lähedasel väikesel saarel Jacksoni venna
Sauliga, kes on nii väga Jacksoni moodi. Ainsa hetkega muutub Eva elus kõik,
meenutused tema abikaasast valguvad nagu kuiv mereliiv tema sõrmede vahelt läbi
ja samas muutub tema lühike kooselu Jacksoniga paljudeks vastuseta küsimusteks.
Ning Eva ei tea enam üldse, keda ta on armastanud…
Tõde selles haaravas romaanis
on, et kõik eelnev … oli vale.“
Seda
lugu raamatus jutustab Eva. Vahele on pikitud Jacksoni lõigud kursiivis. Kõik
tegelased, k.a. Eva sõbranna Callie, Eva ema, Jacksoni isa Dirk ja vend Saul on
elavaks ja värvikaks kirjutatud. Lugeja kipub kõigile neile kaasa elama.
Eraldi tuleb kiita autori
tegevuskoha kirjeldust, seda lugedes hakkab lugejagi unistama tundmatust ja
kättesaamatust Tasmaaniast.
Raamatu tegevuskohaks on
väljamõeldud Wattleboon ühel Tasmaania
saarel. Kirjanikule oli inspiratsiooniallikaks Bruny saar Tasmaania kaguranniku
lähedal.
Mõnus
raamat lugemiseks- kerge lugeda,
emotsionaalne ja põnev.
Tõenäoliselt
võiksin raamatu „naistekate“ hulka liigitada, aga see raamat on minu klassifikatsioonis
enamat. Väga hea armastus- ja suhteromaan.
Peategelane
Eva on emotsionaalne, aga samas visa ja tugev isiksus. Kirjanik on tema emotsioonid suureks kirjutanud ning
lugeja elab tahes tahtmata Evaga koos
läbi kõik tema tunded.
Pinget
ja põnevustki, mis ei ole omane armastusromaanile, jagub lõpuni.
Raamatu
lõpp ei ole ettearvatav ning jätab otsad
veel lahti.
Stiilinäited:
Lk. 34 Armumine üllatas teda nii sügavuse kui
ka ootamatusega, nõnda erinev püsisuhetest, millest ta oli varemgi läbi
jalutanud. Otsekui oleks ta libisenud paralleelmaailma, sinna, kus olid üksnes
tema ja Jackson. Noil esimestel kuudel kaardistasid nad teineteise keha, lõid
omaenda dialoogi, märgistades selle privaatsete naljadega, täitsid mineviku,
mida nad polnud jaganud, puhast ja ehedat naudingut pakkuva olevikuga.
Lk.
234 Ma ei tea, kas Sina oled teinud
kunagi midagi, mida kahetsed, Eva. Ei kujuta küll ette. Ma ei mõtle neid
väikseid viperusi, nagu näiteks miski, mida soovid, et poleks seda öelnud -
pean silmas neid, mis hoiavad Sind öösiti ärkvel, kui kogu ülejäänud maailm
magab. Seda tüüpi mõtteid, mis seavad kahtluse all kogu Su olemuse, et kes sa üldse
oled ja milleks oled võimeline.
Minul on paljugi, mida kahetseda. Kõik võrsub väändunud
okstena otsuse juurtest, mille tegin kunagi, kui olin viisteist. Mis tol päeval
juhtus, pole lihtsalt lugu, mida oleks Sulle kerge rääkida, Eva. Oma peas olen
teinud seda tuhandeid kordi, aga mitte kunagi pole jätkunud julgust valjusti
välja öelda.“
Väga
hea tõlge. Näiteks selline sõna lk. 57
õlad võplevad. Minule uus.
Sedasorti
raamat, ma arvan, et meeldib kõigile. Neile, kes tahavad kergemat lugemist kui ka teistele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar