Neil Simon
PAAR SENTIMEETRIT ARMASTUSENI
Oma Lava uus suvelavastus!
Autor: Neil Simon
Lavastaja: Erki Aule
Kunstnik: Kristel Maamägi
Helilooja: Peeter Rebane
Tõlkija: Anne Lange
Osades: Egon Nuter ja Külli Reinumägi mängivad kahepeale viit erinevat rolli.
Autor: Neil Simon
Lavastaja: Erki Aule
Kunstnik: Kristel Maamägi
Helilooja: Peeter Rebane
Tõlkija: Anne Lange
Osades: Egon Nuter ja Külli Reinumägi mängivad kahepeale viit erinevat rolli.
Tahtsin näha Vaba Lava
ja pühapäeva õhtu tundus selleks sobilik. Etendus ise ka- Neil Simoni lüüriline
komöödia. Sobilik etendus minule kui ka igale teatritrupile, selleks et rahvast
saali saada. Ikka tuleb mõttesse mõni Neil Simoni menutükk. Minul
„Päikesepoisid“, aga kellelgi
teisel ehk „Biloxi bluus“ või „Kommipoodi ära eksind…. „ või…..
Ühesõnaga Neil Simon on
kindel valik, mitte midagi väga sügavat.
Tutvustuses öeldakse:“ Kas tõeline armastus on see, mida
me endale ette kujutame, või see, millega me iga päev kokku puutume?
Jake on parimais aastais kirjanik, kes töötab selleks, et päästa oma abielu ja samas ei saa ta süveneda töösse, kui suhted pole korras. Ta ei suuda enda kõrval hoida oma abikaasat, samas kui ta ei suuda endast eemal hoida mälestusi nendest naistest, keda tema kõrval enam pole.
Teda ümbritsevad naised keda ta armastas, armastab, või peaks armastama. Kõik nad nõuavad temalt midagi, kõigile peab ta midagi pakkuma aga alati jääb midagi natuke puudu. Mitte palju, ainult paar sentimeetrit.“
Jake on parimais aastais kirjanik, kes töötab selleks, et päästa oma abielu ja samas ei saa ta süveneda töösse, kui suhted pole korras. Ta ei suuda enda kõrval hoida oma abikaasat, samas kui ta ei suuda endast eemal hoida mälestusi nendest naistest, keda tema kõrval enam pole.
Teda ümbritsevad naised keda ta armastas, armastab, või peaks armastama. Kõik nad nõuavad temalt midagi, kõigile peab ta midagi pakkuma aga alati jääb midagi natuke puudu. Mitte palju, ainult paar sentimeetrit.“
Jake on kirjanik, kes oma
mõtetes peab väljamõeldud dialooge abikaasa Maggiega, surnud esimese abikaasa
Juliega, õe Kareni ja tütre Mollyga. Jakega saame tuttavaks just siis kui
tema suhted oma naise Maggiega on sassis. Jake ootab Maggiet töölt koju ja
mängib mõtetes läbi nende esmakohtumise. Kõik dialoogid, need, mis toimuvad
Jake peas kui ka need, mis päriselus kusagil 1980. aastate New Yorgis, mängivad
näitlejad laval läbi. Jake helistab oma õele Karenile, kes on õnnetu üksik
lahutatud teleri külge aheldatud naine, kurdab kehva aega oma abielus ja
saab vastu etteheiteid oma naistelembuse tõttu. Jake tunnistab, et armastab oma
naist rohkem kui kunagi varem, kuid ei eita vestluses õega ka seda, et on oma
naist petnud. Kui Maggie töölt saabub ja teatab, et peab nädala-vahetuseks
Philadelphiasse sõitma ega saa Kareni juurde õhtusöögile minna, küsib Jake
ettevaatamatult, kas naine soovib lahkuda ka abielust ning pall hakkab veerema.
Abielupaar võtab 6 kuuks aja maha ja kolib lahku. Maggiega olevikus kohtume 6
kuu pärast. Vahepeal on laval Jake koos õe Kareni, noorelt surnud esimese
abikaasa Julie ja tütre Mollyga.
Kõiki neid osasid teevad
kahekesi Külli Reinumägi ja Egon Nuter.
Originaalis kannab näidend
nime „Jake naised“. Esietendusel Brodwayl Neil Simoni teatris oli iga naise
osas ikka eraldi näitleja. Lisaks oli laval veel kaks naist: Jake
psühhoanalüütik ja viimane armuke.
Näidendit on suveteatri
lavastuse jaoks lihtsustatud ning kindlasti on sellega mõndagi kaotatud. Oma
iva leiab lavastusest üles siiski. Lühidalt võib kokku võtta nii: elada siin ja
praegu ja hoida armastust, et ei oleks seda hiljem vaja päästma asuda.
Tutvustuses öeldakse, et
Jake on kirjanik, kes töötab selleks, et päästa oma abielu. Raske nõustuda. Ka selle
kuue kuu jooksul on Jakel 5 armukest, samas on tal naise sõbra kohta kõige
tähtsam küsimus „Kas sa magasid temaga?“. Võib-olla saanuksin Jakest paremini
aru kui laval oleks olnud tema psühhoterapeut. Nüüd ei haakunud Jake
lapsepõlvemälestused minu jaoks etendusega.
Kohati tundus etendus
väga hästi mängitud stseenide reana minimaalse lavakujundusega.
Näitlejate mängu tõesti
nautisin. Egon Nuter jätkas „Sylvia“ liini Draamateater , selline liimist lahti,
äraväsinud, vaevatud abielumees. Nunnu äpu, ütlen ma selliste kohta. Lavapaari
täht oli Külli Reinumägi. Milline suurepärase miimikaga näitlejanna, kord
vaoshoitud Maggie ja siis tormakas ettearvamatu 21 aastane Julia.
Parima osa tegigi
Reinumägi Julia rollis ja Egon Nuter meeldis mulle kõige enam kui ta mängis oma
tütart Mollyt.
Lõpp oli selline kahtlane,
kus need puuduvad sentimeetrid armastusest ülekantud tähenduses läbi mängiti.
Kuna kavalehte ei ole, siis mina näiteks ei saanud aru, et see lõpustseen peaks
justkui kordama detaili Sixtuse kabeli laemaalilt Michelangelo
"Aadama loomine".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar