Ma olen tolerantne inimene, kuid seoses tõusetunud päevaprobleemidega vaevavad mindki kõhklused.
Ning meenus üks Rudolf Rimmeli traagiline luuletus.
Otsisin selle üles.
Rudolf Rimmel
ISESEISVUMINE
müü maha mets
ja meri ja kallas liivane
su lahjenenud
veri siin pole viimane
müü maha au
ja häbi ja veri vesine
nii tunned
pole läbi sul ninaesine
müü maha õhk
ja vesi müü hingest isamaa
ja hakka
kambakesi siis rõõmust kisama
müü maha laps
ja naine see mitte viimane
kui kauge
aseaine näib küllalt kiimane
müü maha hing
ja ihu mis soe ja süldine
ja tõesta
müümiskihu on ilmas üldine
kui maa on
müüdud haljaks ta hakkab klantsima
siis kisu
ennast paljaks ja kuku tantsima
sa tantsi
paesel kaldal mis jääst on tuline
ja karju
ülalt alla hei nii me tulime
müü maha
kaldatuled müü kogu kupatus
siin sinu
järel tuleb uus suur veeuputus
23. aprill
1991
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar