14. juuli 2015

Rachel Joyce "Harold Fry uskumatu palverännak"


Rachel Joyce
„Harold Fry uskumatu palverännak”
Tõlkinud Riina Jesmin
Kirjastus Varrak  2015
264 lehekülge.



Raamatu pealkiri on  tõenäoliselt laenatud Byroni „Childe Haroldi palverännakust. Isegi kui ma seda koolis õppisin, ei mäleta enam midagi, pean pisut uurima.


Väga hea raamat. Kirjutasin sellest pisut filmi „45 aastat“ all, et sarnanevad. Raamatu abielupaar on abielus olnud 47 aastat ja lugu saab samuti alguse kirjast, ka siin pöörleb tegevus konflikti ümber, mis on alguse saanud minevikus.
Raamat meeldis mulle kordi rohkem kui film.








































Ei tea, kas palverändurid juba käivad seda marsruuti!
Vana mehe Haroldi palverännaku kirjeldus on peaaegu uskumatu, ikkagi 3 kuud teel  ja ligi 1000 km ilma igasuguse matkavarustuseta.  Tundub ebareaalne, et mees, kes tema abikaasa sõnutsi tavaliselt kõndis ainult autoni sihtpunkti jõuab, Aga mida lehekülg edasi, seda rohkem elad peategelasele kaasa ja hakkad uskuma, et vaatamata kõigile raskustele Harold jõuab kohale. Tema tahe ja usk on kaasahaaravad.   Harold kogeb rännakul vahelduvalid tundeid, kord on need suisa ülevad ja pidulikud, siis jälle leiab mees end  äärmises masenduses. Teel olles elab ta uuesti läbi lapsepõlve, nooruse, abielu, hindab ümber seisukohti  ja loobub mõtetest, mis pikka aega tema elu on mürgitanud.
Stiilinäide lk. 43 „Küllap ta oli koos Queenie’ga lugematuid kordi seda teed sõitnud, ja ometi ei mäletanud ta seda maastikku. Ilmselt oli tal päevakava ja õigeks ajaks sihtkohta jõudmisega nii palju tegemist, et maa autoakende taga polnud midagi muud kui üksainus laiuv rohelus, taustaks üksainus mägi.Elu oli sootuks teistmoodi, kui sa sellest läbi kõndisid. Nõlvalünkade vahel lainetas ruudumustrilisteks põldudeks nikerdatud ning kõrgete hekkide ja puudega vooderdatud maa üles ja alla. Harold pidi seisatama, et vaadata. Oli nii palju rohelise varjundeid, et Harold muutus alandlikuks. Mõni oli peaaegu sametjalt sügavmust, mõni nii hele, et sarnanes kollasega. Kaugel tabas päikesekiir mööduvat autot, võib-olla akent, ja valgus väreles küngaste kohal nagu langev täht. Kuidas ta küll varem seda kõike ei näinud?“
Raamatu teine peategelane on Haroldi abikaasa Maureen, kes esiti tundub mehe suhtes ülekohtune (tõeline nõid!). Raamatu kulgedes saab lugeja konfliktile abielupaari vahel jälile ja nii kriitiline enam ei ole.

Liigutav on see, kuidas Harold teekonnal mõtleb: „Maureenile oleks see meeldinud“ või Maureenile suveniire ostab ja talle helistab. Paralleelselt Haroldi rännakuga  lubab autor lugejal jälgida Maureeni. Kui alguses valdab naist viha, siis vähehaaval hakkab ta Haroldist puudust tundma, teda koju ootama ja tema palverännakut toetama.  Ka naine käib mõtetes läbi nende kooselu ja hindab asju ümber. Kui Maureen Haroldit palverännakul kohtab, siis ei näe ta enam vana ja tüütut meest, vaid seda noormeest, kes ta kunagi ära võlus.
Kuigi Haroldi teekond algab ja viib ta vana sõbranna ja töökaaslase, haigusest räsitud  Queenie Hennessy kuhtunud keha  juurde,  on tema palverännak ühtlasi teekond iseendani ja Maureenini. Raamatu lõpus on Harold hoopis teine mees, kui see, kes retke alustas.
Autori rahulik poeetiline jutustamisviis peene briti huumoriga loob meeleolu ja hoiab lugeja huvi jäägitult raamatu küljes. Haroldi tegemised lähevad lugejale südamesse, esimesest leheküljest alates.
Meisterlikult kirjutatud raamat, autor teab, kuidas äratada lugejas kaastunnet ja panna kaasa elama ühe vana mehe tegemistele, nii et see mõjub hoopis innustavalt.
Raamatu fenomeni võiks ehk seletada sellega, et see on lugu lihtsatest inimestest. Peategelane, pealegi üpris vana inimene, võtab ette uskumatuna tunduva palverännaku ja käib selle raskuste kiuste lõpuni. See innustab, tähendab ka mina tulen toime oma eesmärkidega, kui seda vaid väga tahan ja pihta hakkan. Miski pole võimatu, kui seda väga tahta.



Loodan on, et eesti keelde trükitakse ka raamatu järg, lootusetu armastuse lugu „The Love Song of Miss Queenie Hennessy”. Natuke kardan ka seda raamatut, kas Haroldi elu Maureeniga on raisatud elu, kas Harold oleks võinud ka Queeniet armastada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar