Jane
Juska
„Naine
sinus eneses.
Armuseiklused
küpses eas.“
Tõlkinud
Janika Kuusik
Pilgrim
2010.
304
lehekülge
See
raamat meeldis mulle.
Õnnelikult
abielus, ei otsi ma armuseiklusi, kuid raamat oli innustav ka teistes elu
aspektides. Raamat andis aimu, et vananemine võib olla põnev ning ei pea
koosnema ainult haigustest, kaalu ja
sõltuvustega võitlemisest.
Minu
lemmiktsitaadid raamatust:
Lk.
23 „Juba olingi ma ametis „jah ,aga“
–väidetega, mõtlemisega, mis oli mind kaitsnud riski, muutuste, põnevuse eest. „
Lk.
186 „Enne kui ma endale, nagu öeldakse,
elu hankisin, pidin vabanema lapsevanema kohustustest, täiskohaga
õpetajaametist, häbist ja hirmust ebaõnnestuda.“
Ise
juba täitsa vana, 60+, mõtlen ma ikka vanaks saamisest, mis mulle seostub kutsetööst loobumise ja kojujäämisega.
Olen tähised maha pannud, sest nimekiri, "Mida ma tegema hakkan, kui
mul on palju aega", ootab.
See
raamat innustas mind käsile võtma ka teist nimekirja, mis ammu olemas: "Mida ma teeksin, kui julgeksin".
Veel
mõned tsitaadid:
Lk. 14
„Need inimesed on minu eakaaslased, me
oleme ühetaolised. Miks nad mulle nii kangekaelselt piinlikkust valmistavad.
Ja siis veel vestlemine, mille
nad ette võtavad, kuidas jumal juhatab. Tahaksin teada, millises vanuses võib
hakata ignoreerima kõiki teisi peale iseenda? Kui vana peab olema, et
ebaviisakaks muutuda?“
Lk.
137 „Kellesegi ei peaks armuma selle
eest, mida ta kirjutanud on. Eriti ettevaatlik tuleks olla siis, kui kirjapandu
on hea. Sellisel puhul eeldatakse, et ka kirjutaja on hea, naljakas, nutikas,
sügav, tundlik, vaimukas, tark, armastav ja truu. Kirjutaja suhtes ebaõiglane
ja lugeja suhtes ohtlik on pidada kirjutatut kirjutaja mõõdupuuks, sest
kirjutatus avaldub kirjutaja parim mina, inimesena on ta inimene ja me kõik
teame, mida see tähendab.“
Lõppu
vanainimese muusikat ka. Frank Sinatra
laulmas „As Time Goes By“, imeilusat armastuslaulu filmist „Casablanca“.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar