11. august 2015

Jane Juska "Naine sinus eneses"

Jane Juska
„Naine sinus eneses.
Armuseiklused küpses eas.“
Tõlkinud Janika Kuusik
Pilgrim 2010.
304 lehekülge


See raamat meeldis mulle. 
Õnnelikult abielus, ei otsi ma armuseiklusi, kuid raamat oli innustav ka teistes elu aspektides. Raamat andis aimu, et vananemine võib olla põnev ning ei pea koosnema  ainult haigustest, kaalu ja sõltuvustega võitlemisest.

Minu lemmiktsitaadid raamatust:
Lk. 23 „Juba olingi ma ametis „jah ,aga“ –väidetega, mõtlemisega, mis oli mind kaitsnud riski, muutuste, põnevuse eest. „
Lk. 186 „Enne kui ma endale, nagu öeldakse, elu hankisin, pidin vabanema lapsevanema kohustustest, täiskohaga õpetajaametist, häbist ja hirmust ebaõnnestuda.“

Ise juba täitsa vana, 60+, mõtlen ma ikka vanaks saamisest, mis mulle seostub kutsetööst loobumise ja kojujäämisega. 
Olen tähised maha pannud, sest nimekiri, "Mida ma tegema hakkan, kui mul on palju aega", ootab. 
See raamat innustas mind käsile võtma ka teist nimekirja, mis ammu olemas: "Mida ma teeksin, kui julgeksin".

Veel mõned tsitaadid:
Lk. 14 „Need inimesed on minu eakaaslased, me oleme ühetaolised. Miks nad mulle nii kangekaelselt piinlikkust valmistavad.
Ja siis veel vestlemine, mille nad ette võtavad, kuidas jumal juhatab. Tahaksin teada, millises vanuses võib hakata ignoreerima kõiki teisi peale iseenda? Kui vana peab olema, et ebaviisakaks muutuda?“
Lk. 137 „Kellesegi ei peaks armuma selle eest, mida ta kirjutanud on. Eriti ettevaatlik tuleks olla siis, kui kirjapandu on hea. Sellisel puhul eeldatakse, et ka kirjutaja on hea, naljakas, nutikas, sügav, tundlik, vaimukas, tark, armastav ja truu. Kirjutaja suhtes ebaõiglane ja lugeja suhtes ohtlik on pidada kirjutatut kirjutaja mõõdupuuks, sest kirjutatus avaldub kirjutaja parim mina, inimesena on ta inimene ja me kõik teame, mida see tähendab.“

Lõppu vanainimese muusikat ka. Frank Sinatra laulmas „As Time Goes By“, imeilusat armastuslaulu filmist „Casablanca“.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar