Daniel J. Levitin "Korrastatud aju"

Daniel J.Levitin

„Korrastatud mõistus

Selgelt mõtlemine infouputuse ajastul“

Kirjastus Äripäev 2015

Tõlkinud Triin Olvet

Toimetanud Signe Rummo

590 lehekülge

Amazoni parima äriraamatu nominent 2014.

The New York Timesi ja The London Timesi bestseller 2014.

Nimetatud ka omaniku käsiraamatuks oma vara – mõistuse haldamiseks.

Seetõttu ootasin sellest raamatust enamat. Tagakaanel annavad oma soovituse raamatule kaasa psühholoog Anti Kidron  ja Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru. Viimane ütleb: „Ajuteadus ja eksperimentaalne psühholoogia on meile õpetanud palju selle kohta, kuidas oma aju tõhusamalt kasutada. Levitin on need tulemused sünteesinud raamatuks, mille põhitees on, et korrastatud mõistus on aluseks täisväärtuslikumale elule.“

Küllap nii, aga nõustun nendega, kes arvavad, raamat korrastatud ajust ei ole korrastatud. Raamat on laialivalguv ja seda on raske lugeda, järg kaob käest.

Ka ei leidnud ma raamatust midagi endale väljakirjutamiseks. Paari lõiku alustasin, siis märkasin, et tegemist on viitega mingile teisele raamatule. Teos sisaldab viiteid ja märkusi kokku 90 lehel!  Erinevate neuroteadlaste seisukohti sünteesitakse üheks tervikuks näidetega elust, kõrvale  antakse võrdlemisi trafaretseid eneseabi soovitusi stiilis „Kui on midagi, mida te võite ära teha viie minutiga, tehke seda kohe.”  Kõik ajajuhtimise õpikud kasutavad seda lauset ja ma tõesti ei tea, kas selle mõtte autor on Levitin.

Raamatus on viiteid ka eesti keelde tõlgitud raamatutele:

Daniel Kahneman „Kiire ja aeglane mõtlemine“.

Mihaly Csikszentmihalyi „Kulgemine: optimaalse kogemuse psühholoogia".

Marina Konnikova „Meelevalitseja. Mõtle nagu Sherlock Holmes“.

James Gleick„Informatsioon.Ajalugu. Teooria. Uputus“.

Joshua Foeri „Tantsib Einsteiniga: meeldejätmise kunst ja teadus“.

Kõik need raamatud eraldi on nauditavad lugemised.
Sünteesiga minu arvates uutele kõrgustele tõusu ei toimunud.

Ca 100 lehekülge võtab enda alla sissejuhatus sellest, kuidas inimese aju toimib.

Edasi näiteks 3 peatükis „Kodu korraldamine“ ligi 40. leheküljel .

Siit mõni lõik:“ Esimene organiseerimise reegel: valesti sildistatud asi või asukoht on halvem kui sildistamata asi.

Teine organiseerimise reegel: kui on olemas standard järgige seda (prügikastide näide.)

Kolmas organiseerimise reegel: ärge hoidke alles seda, mida te ei kasuta.“

Nendest reeglitest on loetud ja küllap (kodu(pere))naised kasutavad selliseid või omaloodud reegleid automaatselt. Sel teemal kui üldse lugeda, siis  midagi huvitavamat . Näiteks lehitseksin meeleldi Marie Kondo raamatut „Jaapani korrastuskunst“, aga pole raamatukogus saadaval. 

Päris mahavisatud ajaks ma Levitini raamatu lugemist ka ei arva, aga kerge see ei olnud.