Marie
Kondo
„Jaapani
korrastuskunst. Korrastamise elumuutev vägi“
Inglise
keelest tõlkinud Krista Eek
Tänapäev
2015
213
lehekülge.
Uudishimu
oli suur, kangesti tahtsin seda raamatut lugeda. Tagantjärgi ei oska öeldagi,
mida ootasin. Vist imestasin, kuidas tavalisest
koristamisest, asjade omale kohale asetamisest, tehakse maagiline jaapani
korrastuskunst. Abi kodu korrastamiseks ma ei oodanud, aastatega on enda süsteem paika loksunud.
Raamat
on tore ja alguses lugesin hoolega, hiljem sirvisin usinalt. Tagantjärgi tarkusest
ütlen, et oleks pidanud tagantpoolt ette alustama, siis oleksin lugenud
olulisemaid peatükke kui esimesed 50 lehekülge.
Meelde
jäi:
Korrastamine
hõlmab kahte tegevust, asjade äraviskamine ning otsustus, kus allesjäänuid hoida.
Alustada tuleb äraviskamisest ja ühe raksuga.
Kui ese valmistab rõõmu, võib selle alles jätta.
Korrastada tuleb esemete kategooriate järgi, mitte näiteks tubade järgi. Kui on raamatute päev,
siis kõik raamatud põrandale ja nüüd valima, mis alles jätta. Kõiki asju tuleb käes hoida.Tähtis ei ole see, et oleks vähe asju, vaid et allesjäänud asjad rõõmu valmistavad.
Kui
elada asjade keskel, mis rõõmu valmistavad, muutub ka elu.
Enamik autori nõuandeid on keskendunud jaapani kliendile. Seetõttu ei saanud ma näidetest esiti aru. Meeletu prügikottide arv, mis koristuse käigus välja visati:
8 prügikotti riideid, 15 prügikoti täit, vend, kes ühe päevaga tõstis 200
raamatut oma toast välja jne. Prügikoti suurust ei õnnestunud mul välja
selgitada, aga paljud toad, mida koristati, olid jaapanipäraselt väikesed – 7 tatami
matti e. siis 12 ruutmeetrit.
Asjade
äraviskamise võlu on mulle tuttav, aga veel rohkem võlub taaskasutus. Elan raamatute keskel,neid aina lisandub ja neist loobuda pole eales
tahtnud. Nii ongi, et
kui lastelastele on koolis vaja raamatut, siis küsitakse vanaemalt. Ja nüüd, kui
on oodata veel kahe lapselapse sündi, käis suvel majas suur titeriiete
sorteerimine. Mul on suur maja, mahub palju.
Koristamine
ja puhastamine võib esineda ka obsessiv-kompulsiivse häirena. Raamatu autori
puhul see võis nii ollagi, arvestades seda, mida ta oma lapse-põlvest
jutustab. Ja kui see oli nii, näitab tema üliedukas raamat, kuidas puue enda
kasuks tööle panna.
Samas
võib ka asjade kogumine esineda sundkäitumisena, nii et tegevust on mõlematel.
Tore raamat. Tähtis ei ole see, kuidas voltida T-särke kokku ja kasutada kingakarpe hoidmiseks. Tähtis on filosoofia, mida autor jagab ning tema positiivne nakkav esitusviis. Kohandades raamatu mõttes oma kultuuriruumile, lisades elamispinnale juurde lapsed ning nende mänguasjad, on raamat kindlasti paljudele abiks. Autor lubab, et kuue kuuga on kodu korras ja ei lähe enam iialgi segamini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar