"Arabella" Richard Straussi ooperi kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis

Richard Strauss

ARABELLA

Libreto: Hugo von Hofmannsthal
Maailmaesietendus Dresdeni Semperoperis 1. juulil 1933Ooperi kontsertettekanne 18. novembril 2015 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Vello Pähn
Solistid:

Kristiane Kaiser (sopran, Austria)- Arabella

Kristel Pärtna (sopran)- Zdenka

Pavlo Balakin (bass)-krahv Waldner, nende isa

Juuli Lill (metsosopran)-Adelaide, nende ema

Morten Frank Larsen (bariton, Taani)-Mandryka, Horvaatia maaomanik

Roman Sadnik (tenor, Austria)-Matteo, noor ohvitser

Oliver Kuusik (tenor)-krahv Elemer, üks Arabella kosilastest

Aare Saal (bariton)-krahv Dominik , Arabella kosilane

Mart Laur (bass)-krahv Lamoral, Arabella kosilane

Pirjo Jonas (sopran, Teater Vanemuine)-Fiakermilli, voorimeeste balli kaunitar

Helen Lokuta (metsosopran)-ennustaja

Tutvustusest:
Otsides ainest uue koomilise ooperi loomiseks, jõudsid Hofmannsthal ja Strauss mõtteni taas luua Viini kuldajastu sära peegeldav atmosfäär, mis aastaid tagasi tegi „Roosikavalerist“ (1911) menutüki. Ooperi aluseks pidi saama Hofmannsthali 1909. aastal kirjutatud lühijutt. Kahjuks katkes Hofmannsthali surmaga 1929. aastal nende koostöö. Strauss otsustas oma kauaaegse partneri mälestuseks kasutada valmis libretot toimetamata kujul. Haaravate ja külluslike meloodiatega ooper on üks säravamaid Straussi oopereid.

Ooperi keskmes on lugu noorest ja isepäisest Arabellast, kes unistab suurtest tunnetest ja abiellumisest just „selle õige mehega“. Neiu unistusi ähvardab nurjata vanemate plaan panna ta mehele vanale rikkale peretuttavale Mandrykale, et pääseda hirmsatest võlgadest, millesse pereisa õnnemängurlus on neid paisanud. Et vältida kulusid,  mis kaasnevad kahe täisealiseks saava neiu kõrgseltskonda toomisel, on Arabella nooremat õde Zdenkat kokkuhoiu mõttes kasvatatud poisina. Vanemate plaanid hakkavad kiiva kiskuma, kui tekib armukolmnurk Arabella, tema noore kosilase Matteo ja Zdenka vahel. Pea peale pöörab sündmused aga müstilise härrasmehe külastus...

„Arabella“jätkab rahvusooperi ooperite kontsertettekannete sarja ja on viieteistkümnes selles reas. Enamus neist on minu poolt nähtud. Kui mõtlen tagasi, mis seni on enim meelde jäänud, siis meenub kohe Rossini „Wilhelm Tell“, seal laulis võrratu tenor Mario Zeffiri, esmakordselt võis Eestis kuulda sellist häält. Teisena nimetaksin R. Straussi „Roosikavaleri“, kus marssaliprouat laulis väga hea  sopran Johanni van Oostrum.

 R. Straussi oopereid olengi kaks korda kuulnud kontsertetendustel ja ainult ühe korra näinud suurel laval- 2014.aastal Viini Riigiooperis „Roosikavaler“
Mina Viinis 30.aprill -04 mai 2014. 1. osa
Loodan vähemalt „Salomed“ kunagi näha, ja „Varjuta naine" ("Die Frau ohne Schatten)  pakub ka väga huvi.

„Arabella“ on muusikaliselt kaunis elamus. Ooperi tegevustik on üpris operetlik ja  muusika elurõõmus ning särtsakas.

Väga hea oli kuulata muusikat kinnisilmi. Ega kontsertetendusel silmaga alati midagi vaadata ei olegi. Vaatad lauljad üle ja pühendud muusikale. Teinekord mängivad kontsertettekandel ka auljad kaasa, tuleb meelde just „Roosikavaler“, aga seda juhtub harva ning mitte seekord.

„Arabella“ kontsertetendusel häiris, et lauljad olid ebvõrdse ettevalmistusega. Taani bariton Morten Frank Larsen, kelle koduteatriks Viini Volksoper, laulis Mandryka osa peast ning elas tegelaskujusse mõnusalt sisse ka sellel kitsal lavaesisel, mis tema käsutuses oli. Arvan, et ta oli publiku lemmik. Võrdväärset esinemiskunsti laulmise kõrval pakkus talle vaid Pavlo Balakin. Teised lauljad, ka külalislauljad, olid oma osa(noodi) raamatus liiga kinni, nii et isegi silmsidet partneriga oli raske luua. Tõsi, Kristiane Kaiser Arabella osas suutis end lõpustseenides osaraamatust lahti rebida.

Sellepärast oligi parem kinnisilmi kuulata. Aga laulsid hästi kõik ja ega ma täpselt teagi, kuidas kontsertettekanne toimuma peaks. Eelistanuksin, et partnerid on laval tasakaalus. 

Larsen on Mandrykat Viinis Volksoperis laulnud ja mängis nüüd oma osa lavaäärel ette. Raskem oli teistel, kelle osade loetelus ma Straussi „Arabellat“ ei leidnud.

Huvitav oli Roman Sadniku hele karismaatiline hääl tenor Matteo osas.

Meie oma lauljatest meeldis mulle Pavlo Balakini mahlaks bass ja tore sekundeeri-mine Morten Frank Larsenile. Juuli Lill kõlab järjest paremini, pean vist minema Karlssonit vaatama koos lastelastega. Minu suur lemmik Kristel Pärtna mõjus seekord väheke ebakindlalt. Pirjo Jonase nõudlik Fiakermilli laul

fiakkeride e. voorimeeste ballil on üks ooperi tõmbenumbreid.

Järgneval videol laulab seda  prantsuse hõbehäälne Natalie Dessay