"Tramm nimega Iha" Pärnu teatris Endla.

Tennessee Williams

„Tramm nimega Iha“

Tõlkija Jaak Rähesoo

Lavastaja Ingomar Vihmar

Kunstnik Liina Unt

valguskunstnik Margus Vaigur

Muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar

videokunstnik Argo Valdmaa.

Esietendus 31.oktoobril 2015Pärnu teatris "Endla" 

  

Osades Kleer Maibaum-Vihmar- Blanche

Kati Ong-Stella

Priit Loog- Stanley

Karin Tammaru- Eunice

Märt Avandi- Mitch

Teistes osades  Ago Anderson, Ahti Puudersell, Ando Loosaar, Roland Leesment.

Veebruari viimastel päevadel võtsime abikaasaga ette kahepäevase kultuurireisi Pärnusse. Kavas olid kaks etendust Endla teatris ja Pärnu uues Apollo kinos „Klassikokkutulek“.Filmist ja „Valged heteromehed“ esietendusest juba kirjutasin.

Teine etendus, mida külastasime oli „Tramm nimega Iha“.  Selle etenduse valisin enda järgi, abikaasale kompensatsiooniks „Valged heteromehed“. Kujunes aga nii , et nautisime mõlemad just Tennessee Williamsi näidendit.

Näidendit olen kunagi ammu  Kaarin Raidi lavastuses telekas näinud, aga nii ammu, et meeles vaid emotsioon- vapustav.

Tennesse Williams

„Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid“.

Inglise keelest tõlkinud Jaak Rähesoo

Eesti Raamat 1976

Autor on valinud näidendi motoks:

Siis langes maailm kokku ja sestpeale,

Ma järgin armastuse virvatuld, ta hüüdest

Küll siia-sinna peibutatud, tuulehääled

Mu ümber huikamas, kuid ikka tühja püüdes.

Hart Crane „Varisenud torn“

Guugeldasin: Hart Crane  (James Franco) on Ameerika poeet, kes sooritas 32-aastasena enesetapu hüpates aurulaev SS Orizabalt alla.

See raamat minu raamaturiiulil on  vana ja kunagi lugesin kõik näidendid läbi ja vaimustusin. Nüüd, enne etendust lugesin „Tramm nimega „Iha““ uuesti ja see liigutas mind taas.

Näidend on väga kirjanduslik, kui nii võib öelda. Selles on palju remarke ja lugedes on kerge ette kujutada nii tegelasi kui ka tegevuspaika.

Lk. 101: Blanche tuleb nurga tagant, kohver käes. Ta vaatab peos olevat paberilipakat, seejärel maja, siis jälle paberilipakat ja jälle maja. Tema näol on šokeeritud uskumatus. Siinses ümbruses mõjub ta võõrkehana. Ta kannab kohevil pihikuga elegantset valget kostüümi, pärlitest kaelakeed ja kõrvarõngaid, valgeid kindaid ja kübarat, otsekui tulnuks ta luksusrajooni suvisele tee- või kokteiliõhtule.. Ta on umbes viis aastat Stellast vanem ja tema habras ilu ei kannata erku valgust. Oma ebaleva oleku ja valgete riietega meenutab ta kuidagi ööliblikat.

Lk. 99 Kahekordne maja New Orleansis, Elüüsiumi Väljade nimelise tänava nurgal, mis asub raudtee ja jõe vahel. See on vaestekvartal, kuid erinevalt teistest Ameerika vaestekvartaleist on tal mingi paheline võlu. Majad, enamasti valgete sõrestikseintega, on vihmast luitunud; neid ehivad logisevad välistrepid, rõdud ja kummaliste nikerdustega viilud. See maja, mida me laval näeme, on jagatud kaheks korteriks- ülemiseks ja alumiseks. Kummagi ukseni viib kulunud valge trepp.

Nii et etendust vaadates oli  mul oli ettekujutus tegevuskohast ja sellest, kuidas Blanche peaks välja nägema ja mõjuma. Teadsin, mida üks või teine tegelane peab ütlema või tegema. Ja see oli huvitav kogemus. Kui mõnikord arutlen, kas enne raamat ja siis etendus või vastupidi, siis seekord oli kõik suurepärane. Sain keskenduda näitlejate mängule ja etendusse täielikult sisse elada.  

Enne etendust abikaasa küsis, millest see tükk on, kohmasin, et ah üks kameelia-daami lugu. Teema iseenesest võikski jääda kusagile melodraama piirimaile kõlkuma, aga kui sellist teemat puudutab suur näitekirjanik, siis sünnib kunst, misjon aktuaalne ka kolmveerand sajandit hiljem.

Kõik näitlejad olid suurepärased, kuid etenduse täht on kahtlemata Kleer Maibaum - Vihmar Blanche osas. Temas on olemas kõik, mida teatrilava Blanchelt oodata oskaks- väga naiselik, õrn, rabe, heitlik, edev flirtija, ennast maksmapanev, lootusrikas,  seda loetelu võib jätkata. Ei oska ühtegi teist näitlejannat selles rollis ette kujutadagi. Küllap möödub taas ligi 50 aastat enne kui uus Blanche lavale astub. Ma arvan, et astub. See lihtsalt on selline näidend-peresuhted, seks ja vägivald

Kauaoodatud ja kordumatu teatrielamus. Tasub istuda võimalikult ettepoole, et Kleer Maibaumi näoilmetest osa saada. 
Esindatud on ka valged heteromehed: Priit Loogi Stanley kui toore jõu ja seksi võrdkuju ja Märt Avandi memmepoeg Mitsch. Nauditavad osatäitmised mõlemad.  

Kangesti tahan VAT teatri „Klaasist loomaaeda“ ka vaadata.