Eduard Tubin "Kratt" Estonias

Eduard Tubin

„Kratt“

Libretist Elfride Saarik (hilisem Elfriede Tubin)

Maailmaesietendus 31. märtsil 1943 Vanemuise teatris
Esietendus Rahvusooperis Estonia 18. septembril 2015

Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler

Dirigent Lauri Sirp

Kostüümikunstnik: Gerly Tinn

(Kostüümide algne ideekavand Andrea Haamer

Teatrikunstnik Andrea Haamer sündis Rootsis Göteborgis. Ta on Eerik Haameri lapselaps ehk eesti juurtega Rootsis kasvanud kunstnik, kes elab ja töötab Budapestis.)

Dekoratsioonikunstnik: Madis Nurms

Valguskunstnik: Karmen Tellisaar (Endla Teater)

Videokunstnik: Argo Valdmaa (Endla Teater)

Graafika: Joanita Janson

Osades:

Denis Klimuk- Peremees

Ali Urata- Kurat

Jonathan Hanks- Kratt

Jevgeni Grib-Sulane

Marika Muiste –Peretütar

Kuradi käsilased, Sulase sõbrad, õitsilised, maksamerelised- Eesti Rahvusballett Rahvusooper Estonia  naiskoor.

Rahvusooper Estonia  orkester

Pildid ja tutvustus Estonia kodulehelt:

„Kratt“ on esimene eesti ballett ja ühtlasi Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Eesti mütoloogial põhinev lugu ahnele peremehele rikkusi kokku kandvast kratist ei jää Marina Kesleri tõlgenduses vaid ühe rahva pärimuseks. Kaasaegses varaahnes maailmas on kratt justkui hääl inimese peas, leidmaks mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole. Kuid raha ei tee kedagi õnnelikuks ja ahnuse palk on hukatus – väsides inimlikust aplusest, hävitab kratt oma looja ja hukkub ka ise. Kontrastina apla peremehe ja krati loole, tõuseb esile peretütre ja sulase armastuslugu, millele peremees noormehe vaesuse tõttu kiivalt vastu seisab. Kesleri lavastus tõstatab küsimuse – mis on tänapäeva materiaalses ja kiirustavas maailmas oluline? Kas selles on kohta armastusele?

„Kratt“ esietendus 1943. aastal Vanemuise teatris helilooja juhatamisel, koreograaf-lavastaja oli Ida Urbel. Estonias esietendus ballett aasta hiljem Rahel Olbrei viimase tööna. „Kratt“ sai Estonia laval olla vaid mõned korrad, sest1944. aasta  9. märtsi õhtul alanud Nõukogude õhurünnakus sai teater täistabamuse. Jõudmata riideid vahetada, tormasid kostümeeritud tantsijad lavalt tänavale, hirmutades niigi ehmunud linnakodanikke. Estonias lavastas viimati „Krati“ Mai Murdmaa 1999. aastal. Muusikas on Tubin õnnestunult ühendanud rahvamuusika kaasaegse helikeele ja sümfoonilise väljenduslaadi. Helilooja sõnul on „“Kratt“ rajatud täielikult rahvamuusikale, mis on meil peaaegu ammendamatu varasalv.“ 1962. aastal kirjutas Tubin balleti muusikast orkestrisüidi.

Kusagilt kaugest lapsepõlvest heiastub Juta Lehiste plastiline Kratt, sestap ootasin Krati osas naist. Jonathan Hanksi  Kratt on jõuline ja energiast pulbitsev.  I vaatus ongi nii muusika kui ka tantsu poolest väga jõuline ja energiline ning huvitav.  II vaatuse sulase ja peretütre armulugu laseb pisut hinge tõmmata ja nautida eesti rahvatantsu balletitrupi esituses.

Väga nauditav ja värvikas etendus algusest lõpuni. Seekord olid mul kaasas kaks lapselast, loodan, et ka neile meeldis ja lugu pärale jõudis ja etendus meeldis.

See on mul poole aasta jooksul nüüd kolmas balletietendus John Cranko ballett "Onegin" Estonias.  "Vanemuise" lühiballetid "Gatsby" ja "La Dolce Vita" . 

Järgmisena on plaanis „Modigliani – neetud kunstnik“ Estonias.  Kahe etendusega on minust saanud „Estonia“ balleti fänn. Mulle väga kiideti Vanemuise balletti, kuid kui peaksin neist kolmest etendusest midagi uuesti vaatama, siis alustaksin „Kratist“ ja teine oleks „Jevgeni Onegin“

„Kratt“ Sirbis http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kratt-hea-eesti-asi/