Geir Tangen "Maestro"

Geir Tangen andis „Maestro“ välja oma kulu ja kirjadega 2016.aasta jaanuaris. Nüüdseks on raamat tõlgitud 16. keelde. Autor peab Norras populaarset krimiblogi. https://bokbloggeir.com/

Geir Tangen on pidanud ajakirjaniku, vabakutselise toimetaja ja põhikooli õpetaja ametit.

Skandinaavia kirjastused ootavad pikisilmi uut Stig Larssonit, vaevumata seejuures isegi kõiki neile saadetud käsikirju läbi lugema. Kuidas võiksid solvunud ja meeleheitel debütandid ja autorid endale tähelepanu tõmmata?

Raamatu tegevus toimub väikeses, esmapilgul idüllilises Lääne-Norra linnas Haugesundis. Nagu ikka on esmapilk on petlik. Linnakeses on juurdunud ranged protestantlikud vaated, tegutsevad sektid mõistavad hukka alkoholismi, kaasaegse noortemusa ja homoseksuaalsed suhted. 

2014.aasta oktoobris vapustab linna esimene mõrv – keskealine naine visatakse korterelamu 7. korruselt alla. Selgub, et kohaliku ajalehe ajakirjanik Viljar Ravn Gudmundsson on eelmisel päeval saanud hoiatava e-kirja, mida ta tõsiselt ei võtnud. Gudmundsson on seesama ajakirjanik, kes 4 aastat tagasi vallandas geypoliitiku paljastamisega traagilise sündmusteahela. Enne kui kohaliku politsei uurija Lotte Skeisvoll oma meeskonnaga suudab esimese mõrva lahendada, järgneb teine mõrv. Ka selle kohta saab Gudmundsson hoiatuskirja. Ja nii edasi - seitsme päeva jooksul kuus mõrva. Mõrvade ohvriks on isikud, kes on kohtu all olnud, kuid õigeks mõistetud süü tuvastamatuse tõttu. Kes on võtnud kohtu-mõistja rolli enda kätte? Ise nimetab ta end raamatus maestroks ja on võtnud dirigendi rolli sündmuste üle, millel ta vääramatu etteplaneeritusega toimuda laseb. On see keegi, kes peab lugu klassikalisest muusikast- viited muusika- terminitele? Kui ta oleks sektidega seotud, siis peaks ju tema monoloogides olema viiteid jumalasõnale. Ja maestro tunneb hästi krimikirjandust. Politsei jõuab jälile, et mõrvad jäljendavad Norra krimikirjanike Anne Holti (eesti keeles „See, mis kuulub mulle“ 2006; „See, mis kunagi ei juhtu“ 2007“; Unni Lindelli (eesti keeles „Mesilõks“ 2014) , Joe Nesbö (eesti keeles 9 raamatut) , Gunnar Staaleseni (ei ole tõlgitud?) ja veel mõne autori raamatutes toimunut, kusjuures maestro neile ka viitab.

Joe Nesböt on tõlgitud 9 raamatut, loeksin meelsasti ka teiste Norra krimikirjanike raamatuid. Ja ausalt öeldes, pärast 10 tunnist tööpäeva ma peale krimkade ei suuda midagi muud lugeda. Peaksin vist "kultuuritarbimisest" puhkuse vormistama.

„Maestro“ tegevus toimubki seitsme  päeva jooksul põgusate järelvaadetega nelja aasta tagustesse sündmustesse.

Hea krimka juurde kuuluvad põnevus, ootamatud pöörded tegevuses, enam-vähem realistlik lugu, veenvad tegelased ja sümpaatne uurija, said vist kõik minu jaoks olulised kriteeriumid nimetatud. Kirjutamisoskus ja hea tõlge ka muidugi.

Kõike nimetatut romaanis pakutakse. Noor naisuurija Lotte Skeisvoll tuletab meelde teleseriaal „Sild“ Sagat oma sundkäitumusliku häirega. Seega on ta põhjamaiselt realistlik ja inimlik oma ärrituvuse ja vigadega, samas põhjalik, ettevaatlik, tõendeid otsiv ja täpne. Loomulikult on tal kaasas probleem isiklikust elust ja konflikt pealinnast saabuva uurijaga. Kõik see teebki raamatust andeka Nordic Noir'i kvintessentsi, nagu tutvustuses nimetatakse.

Geir Tangen

„Maestro“

Norra keelest tõlkinud Ene Mäe

Kirjastus Varrak

325 lehekülge.