Minu pool veebruari: film ja raamatud.

 Veebruaris käisin kinos vaatamas filmi  „Ööloomad“.

Tutvustusest:

Oscari nominent - parim meeskõrvalosatäitja (Michael Shannon).

* Kuldgloobuse võitja - parim meeskõrvalosatäitja (Aaron Taylor-Johnson).

Kaasaja ühe põnevaima filmitegija, Tom Fordi (A Single Man, 2009) painajalikult pingeline thriller "Ööloomad" kompab peenikest joont, mis eraldab armastust julmusest ja kättemaksu lunastusest. Oscari nominendid Amy Adams (American Hustle, 2013) ja Jake Gyllenhaal (Brokeback Mountain, 2005) kehastavad lahutatud abielupaari avastamas tumedaid nurgataguseid nii iseendi kui teise hinges.

Los Angelese kunstivahendaja Susan Morrow (Amy Adams) elab äärmiselt privilegeeritud, kuid hingeliselt sisutühja elu koos abikaasa Hutton Morrow’ga (Armie Hammer). Ühel nädalalõpul, kui Hutton on taas ühel oma järjekordsel ärireisil, saab Susan postipaki käsikirjaga. See on romaan pealkirjaga „Ööloomad“ ning selle autoriks tema endine abikaasa Edward Sheffield (Jake Gyllenhaal), kellega Susan pole juba aastaid suhelnud. Käsikirjaga kaasas on kiri, milles Edward väljendab soovi oma peatsel külaskäigul L.A.-sse Susaniga kohtuda. Üksi kodus asub Susan käsikirja lugema. Romaan on pühendatud talle, kuid selle sisu on vägivaldne ja ruineeriv, sündmustik valusalt isiklik ja allegooriline. Edwardi kirjutatust sügavalt mõjutatuna hakkab Susanile tahtmatult meenuma kõik see, mis minevikus nende vahel oli ning tema elus tehtud valikud saavad uue mõistmise valguses ümber hinnatud. Armastus, mis tundus olevat ammu surnud, lööb lõkkele ning selguvad tõelised kangelased nii elus kui fiktsioonis.

Veneetsia filmifestivali žürii eripreemiaga auhinnatud ja kriitikute üksmeelse kiidukoori pälvinud meistriteose kõrvalosades teevad võimsad rollisooritused ka Aaron Taylor-Johnson (Avengers: Age of Ultron, 2015) ja Michael Shannon (Revolutionary Road, 2008).

Mulle film väga meeldis. See oli ühtaegu armastusfilm ja närvekõditav thriller. Samas sundis see kinoteos vaatama endasse, arutlema selle üle, kes sa oled ja kas sa oled õiges kohas. Film pani mõtlema elus oluliste asjade üle.

Veebruaris olen läbi lugenud järgmised raamatud:

Andrei Hvostov

„Šokolaadist prints“

Kirjastus Hea Lugu 2016

383 lehekülge

Olin endale lubanud lugeda rohkem eesti kirjanike teoseid ning alustasin raamatuga, mis oleks pidanud mulle meeldima. Aga ei meeldinud teps mitte.  Raamat on hästi kirjutatud – ladus ja mitmekesine sõnakasutus, kerge lugeda ja romaanile kohaselt saavad kõik otsad lõpuks kokku seotud. Tõenäoliselt hakkas mulle vastu selle raamatu sarkasm. Mart Kadastiku „Nüüd ma siis kirjutan“ pean dokumentaalromaaniks ühe ajalehe tegemisest. Loetud raamat on pigem nagu … följeton ühe ajalehe tegemisest, üliõpilasmalevast ja muust lähiajaloos toimunust. Koondab anekdootlikud  lood lähiminevikust otseste vihjetega konkreetsetele isikutele.

George Orwell

„1984“

Inglise keelest tõlkinud Elias Treeman (varjunimi, mida kasutasid tõlkijad Tõnis Arro, Tiit Kusnets ja Rünno Vissak)

Loomingu Raamatukogu 1990 nr.48-51

217 lehekülge

Otsustasin uuendada tutvust ammuloetud raamatuga, sest jaanuaris lugesin, et nii USAs kui teistes riikides on kasvanud huvi George Orwelli teose «1984» vastu, kuna kõik märgid näitavad, et maailm on liikumas totalitarismi suunas.

Mõned aastad tagasi lugesin ajalehest, et Tai võimud teatasid, et riiki reisivatel välismaalastel on keelatud sisse tuua George Orwelli romaani «1984». Kuna mina reisisin Hispaaniasse , siis tundus raamat väga sobilik kaasavõtmiseks.  George Orwell (Eric Arthur Blair) võttis osa Hispaania kodusõjast aastatel 1936-1937, millest kirjutas suurepärast romaani „Kummardus Katalooniale“.

„1984“ vaimustas ja vapustas mind taas, sealhulgas George Orwelli poliitiline ettenägelikkus. Viimati lugesin raamatut siis kui ta LR-s 1990 aastal ilmus. Loomulikult ei saanud 1949. aastal ilmunud raamatus kõike ette näha. Kuid 2017 aastaks on Okeaania praktiliselt juba tekkinud ja pole teada, kuhu Ameerika Ühendriikide äärmuslik suunamuutus võib arengud maailmas tüürida. Nii kaugel võiks ehk küüniliselt öeldagi: huvitav aeg, kuid vaid niikaua kui muudatused üle ookeani ei jõua.

Maria Duenas

„Õmblejanna Madriidist“

Tõlkinud: Mari Laan, Kristiina Raudsepp

Toimetanud: Anu Liik

Toledo kirjastus 2016

e-raamat

„Õmblejanna Madriidist“ oli mu teine puhkuselektüür. Lugesin e-raamatut. Puhkusel tasub e-luger igati ära, mõnus lennukis ja hotellitoas, kus valgustus eriti kiita ei ole. Samas on mu paberraamatul lugemisel  alati kleepse ja märkme-pabereid vahele topitud ja sellest tundsin puudust. E-lugeril on muidugi ka kõik otsingu ja märkmete funktsioonid olemas, aga tõenäoliselt ei valda ma neid väga hästi ja samuti tunnen puudust füüsilisest sidemest raamatu  lehitsemisel. Näiteks tahaksin nüüd meelde tuletada, mis peen kleit see oli, mille võltsversiooni peategelane Sira Rosalinda Foxile õmbles. Õmblemine on kauaaegne hobi, millest nüüd olen loobunud, aga huvi on jäänud.

Aga siin see ongi, ei võtnudki otsimine kaua aega: Hispaania kunstniku ja moelooja Mariano Fortuny y Madrazo  (1871-1949) loodud õhtukleit Delphos.

Mulle raamat meeldis väga. Esiteks käsitleb ta Hispaania kodusõda, üht minu lemmikperioodi maailmakirjanduses. Kavas on läbi lugeda ka Mihhail Koltsovi „Hispaania päevik“- võtsin selle raamatukogu tasuta raamatute riiulilt. Kuulakem ära ka vastaspool!

„Õmblejanna Madriidist“ on armastusromaan ja ühe naise kujunemise lugu ning huvitav spiooniromaan.

Tutvustusest: On 1936. aasta. Mood nõuab lainelisi soenguid, pärlikeesid ja pitsiga sigarette, viltuseid kübaraid, siidsatääni ja naiselikku vööjoont. Madriid on ärev ja ebakindel. Marokos valmistuvad sõjaväelased kukutama Hispaania vabariigi seaduslikku valitsust.

 Õmblejanna Sira on suurte illusioonide tiivul sattunud kodusest Madriidi agulist Marokosse, kus pulbitseb rahvusvaheline suurilmaelu. Selle sära kustub aga isiklike saatuselöökide ja ajaloo keerdkäikude mõjul ning Sira leiab end võõral maal täiesti üksi. Parseldajast pansionipidaja abiga paneb ta püsti kontinendi glamuurseima moeateljee, valutades samal ajal südant sõjast räsitud kodumaa saatuse pärast.

  2009. aastal ilmunud romaanist on saanud Hispaania viimaste aastate suurim menuk, mida on tõlgitud enam kui 25 keelde. Raamatu põhjal on valminud ka ülipopulaarne teleseriaal.

Kindlasti tasub lugeda, mida raamatu kohta kirjutatakse Toledo kirjastuse kodelehel: http://toledo.ee/et/tuhkatriinu-ja-spioonilugu-1930ndate-hispaaniast/

Mina lugesin enne raamatu juurde asumist.