Aadama passioon.
14.
mail Noblessneri valukojas.
Muusika: Arvo Pärt
Lavastaja
ja kujundus: Robert Wilson
Muusikajuht
ja dirigent: Tõnu Kaljuste
Kostüümid: Carlos Soto
Valguskujundus
AJ. Weissbard
Osades:
Mees
– Michael Theophannos
Naine
- Lucinda Childs
Teistes
osades Endro Roosimäe; Erki Laur; Tatjana Kosmõnina; Triin Marts; Trevor
Mattias Sakias; Lui Laur; Evelin Tanis; Kätrin Kärsna; Madis Kolk; Indrek Hirsnik.
Puude
koor.
Arvo
Pärdilt tulid ettekandele "Sequentia".
"Adama
itk".
"Tabula
rasa".
"Miserere".
Esitasid
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja solistid.
Ainult "Sequentia"t ei olnud ma kuulnud. See keelpilliorkestrile ja löökpillidele kirjutatud
lugu on pühendatud lavastaja Robert Wilsonile ja Noblesseri valukojas oli selle esiettekanne.
Mulle
tõepoolest meeldib Pärdi muusika. Kuulan seda tihti plaadilt, ka taustaks kui
vaja keskenduda, Pärdi muusika soodustab keskendumist. Eriti meeldib helilooja looming alates tintinnabuli perioodist. Milline salapärane sõna! Uurisin mõistet internetist ja leidsin palju huvitavat, mida veel tahaksin lugeda.
Pärdi
muusika on kuulatav ka neile, kes muidu klassikalist muusikat ei kuula. Võib-olla
sellepärast, et see muusika ei sisalda kurjust, nagu autor ise ütleb.
Head
muusikat kuulan tihti silmad kinni. Seekord kõlas muusika nii, et sundis ka
nägema seda, mis toimus laval. See oli maagiline vaimne kogemus, väga vabastav ja tasakaalustav. Mõtlesin, kas selline ongi
tuleviku teater. Võiks olla!
Maagiline
elamus sündis muusikast, heli suurepärasest kõlast, Noblesseri saal toimib nagu
katedraal, aga ka vaikusest. Lisaks pimedus ja valgus, varjud, värvid, mis
hajusid musta ja valge vahepeal, sekka helesinine ja värvi puudumine. Näitlejate aeglane liikumine, peaaegu mitteliikumine. Oma lugu
jutustavad laval mees ja naine, teised naised, mehed ja lapsed. Tegelikult mitte oma lugu, vaid just
minu lugu. See oli etendus, mis läheb sügavale sinu sisse, seda vaadates tajud
muusikat hoopis uutmoodi. Kogu elu möödub silme eest, seda ei oska kirjeldada,
ei möödu üksnes sinu elu vaid sa tunnetad ennast suure universumi
osakesena. Sellele etendusele mõtled
kaua ja tahaksid uuesti kogeda seda etenduse sisse ärakadumise tunnet.
Ma
tõesti ei oska seda paremini kirjeldada.
Olin
just etenduse päeva hommikul Berliinist saabunud. Eelmisel õhtul vaatasin Berliini
Friedrichstadti väidetavalt Euroopa suurimas sõu teatris äärmiselt jaburat „The
Wild'i“. Pärast Aadama passiooni mõtlesin
rõõmuga, et eile vaatasin Berliinis koos
saksa rahvaga äärmiselt jaburat etendust „The Wild“ ja täna oma rahvaga „Aadama
passiooni“. Hea tunne oli, kuigi mõlema saali täitsid arvestatavas osas ka turistid.
Abikaasa küsis minult, mis see "Passioon" tähendab.
Passioon
(hilisladina passio) on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil
ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese
passioon. Passioonide
teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar