Zaz’
i kontserdi piletid ostsin soovist kuulda prantsuskeelset laulu vastukaaluks ingliskeelsele
mürale, mis raadiost tuleb.
Zaz sünninimega Isabelle Geffroy on 1980.a. sündinud prantsuse laulja ja
laulukirjutaja, kelle lemmikstiilideks on džässmuusika ja šansoon. Alustas
tänavamuusikuna, nüüd on edukaim prantsuse lauljanna maailma lavadel.
Tallinna
kontsert oligi selline svingilik segu džässist, popmuusikast ja šansoonidest.
Lauljannat
saatis suurepärane saateansambel: kaks akustilist kitarri, süntesaator või
elektriklaver, vahest ka akordion, kontrabass, trummid ja pasunamees, kes võlusid
välja kütkestavaid helisid. Pille ma kahjuks ei tunne. Ainult ka selle
saatebändi kontsert üksi oleks nauditav olnud.
Zaz
on väga võluv artist, ääretult energiline, vahetu, särav, unustamatu käreda häälega.
Zaz on nagu uljas Pariisi tänavapoiss Gavroshe! Talle sobivad nii kiired rütmid
kui ka ballaadid.
Minu süda lõi kõvemini just ballaadide ajal.
Artist
rääkis ja laulis prantsuse keeles, kuid võttis vaevaks ette lugeda oma prantsuskeelse
jutu tõlke eesti keelde. Seda tegi ta väga armsalt ( teatavasti meeldib
eestlastele väga kui nende rasket keelt räägitakse), korrates raskemaid sõnu ja
siiralt rõõmustades kui hakkama sai. Nii võitiski Zaz publiku südame ja saali „käimatõmbamine“
läks kiirelt. Kusagil poole kontserdi peal käsutas Zaz publiku seisma ja laulma:
„Laulga! Laulga, ma ei kuula teid“. Saalitäis
rahvast seisis, tantsis, plaksutas ja kui kästi, laulis. Ja see ei olnud puhtalt teismelistest ja noortest koosnev publik. Ka emmed ja issid,
vanaemasid ja vanaisasid nagu meie, oli siiski vähem.
Hea
et klassikalise muusika kontserdil ei ole vaja kaasa laulda, jääksin hätta.
Lauljanna
rääkis, et Pariis ei ole ainult Arc de Triomphe ja Champs-Élysées ning just
sellest oma Pariisist tahab ta jutustada. Novembris 2014 ilmus tema kolmas
stuudioalbum „Paris„ ja paljud laulud olid pärit sellelt plaadilt. Tallinna kontserdil müüdi T-särke, plakateid
ja käepaelu, plaate kahjuks mitte. Plaati „Paris“ tahaksin endale. Prantsuse keeles on mul vaid Natalie Dessay ja
Michel Legrand’i „Entre elle lui“, vanad vinüülplaadid muidugi ka. Natalie
Dessay on võrratu sopran ooperilavadel ja tema hääl imekaunis . Zaz võlub
teistmoodi, oma robustsuse ja looduslähedusega.
Lauljannast
kiirgav elurõõm ja energia ning vahetu
musikaalsus tegid sellest kontserdist tõelise
muusikaelamuse. Võrratu Zaz! Merci!
Õnneks on Zazi viimane plaat " Paris" müügil ka Eestis, Apollos näiteks :)
VastaKustutaTänan! Kuulasin plaati YouTubest terve vihmase pühapäeva ja kaks õhtut järjepanu. Vist ei annagi järele ostukirele osta kõik raamatud, plaadid jms., mis mulle väga meeldivad , Kuulata saan niigi.
Kustuta