Selle kuu luuletus

Selle kuu luuletus

Selle kuu lugemuse („Harold Fry…“)  ja filmi („45 aastat“ ) mõjul meenus üks kunagi loetud Shakespeare sonett, mis algas sõnadega „Aeg pole aja narr, ka siis kui raob aeg ilu õied….“ ja lõppes "kui see on vale, pole eal, arm õitsend ega..."

Kui hakkasin raamatust otsima, siis enam sellise tekstiga  sonetti ei leidnud. Korduvalt läbi lehitsedes jäin peatuma 116. sonetil Harald Rajametsa tõlkes.

Siin see on .

William Shakespeare

116.

 „Ma uskuda ei saa, et murda suudab

truud hingeliitu katsumine karm:

see pole arm, mis muutustes end muudab,

ning lahusviibijaist ei lahku arm.

Ei, arm on igikindel märk, mis teel

meid julgustab ja mida torm ei väära,

ning täht, mis laevu juhib ulguveel

ja mille väärtust kõrgusmõõt ei määra*.

Arm pole Aja narr. Kui roosisuud

ja –palged Aja sirbi ees on ohus,

ei muuda armu tunnid ega kuud,

ta kestab kuni saabub viimne kohus.

Kui see on vale, siis on vale seegi,

Et luuletan - või armastab meist keegi.“

(*Navigatsiooni alalt laenatud metafoor. Armastus on täht, mille kõrgus, s.o. intensiivsuse aste ei määra veel ta ülevust ja mõju. Georg Meri selgitus)

Võib-olla lugesin kunagi Ants Orase tõlget 116. sonetist. See ammuloetud tõlge meeldis mulle rohkem, tahaksin seda leida.